kuningale kirja, et rüütelkond on alla andnud. Patkul, viibides oma tädipoja von Vietinghofi mõisas Kuramaal, püüab Hastferi mõju vähendada, kuid ei suuda, kuigi saadab kirglikke kirju otse kuningale. Kuningalt saab ta vaid aprillis 1694 salvi conductum, mis talle pooleks aastaks puutumatuse andis. Ta reisis kiiresti Stockholmi ennast protsessis kaitsma, olles enne kõrvale toimetanud ühe osa rüütelkonna arhiivist. Komisjon Bengt Oxenstjerna eesistumisel süüdistas Patkulit selles, et ta oma saadikuaruandes oli fakte moonutanud, Maapäeval vastuvõetud "Liivimaa konstitutsiooni" ja "instruktsiooni" koostanud. Samuti süüdistati teda osavõtus nn "viie kapteni mässust" ja kuningale saadetud kuninga enda nimetatud kindralkuberneri kohta solvavate kirjade koostamises. Ka süüdistati teda rüütelkonna arhiivi ühe osa peitmises ja selles, et ta seda tagasi anda ei tahtnud. Patkul kõneosavusest hoolimata kaotas ta protsessi ja 17.
Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 mõisatest, Eestimaal 54%. Tagasivõetud mõisad anti rendile nende endistele valdajaile. Riigitulud kasvasid silmapaistvalt. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Ümberkorraldused Liivimaal. Reduktsioon tekitas mõisnike seas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. Aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. 1694 süüdistati Patkulit kuninga solvamises. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda. Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord
Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 mõisatest, Eestimaal 54%. Tagasivõetud mõisad anti rendile nende endistele valdajaile. Riigitulud kasvasid silmapaistvalt. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Ümberkorraldused Liivimaal. Reduktsioon tekitas mõisnike seas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. Aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. 1694 süüdistati Patkulit kuninga solvamises. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda. Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord
annaabi.ee 
