Konservatiivne majanduspoliitika on riigi liigse sekkumise vastu ja see on mõõdukate maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Sotsiaalse toimetuleku ja heaolu aluseks on konservatiivide arvates pigem isiklik töökus ja ettevõtlikkus kui riigi sotsiaalpoliitika. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks (eriti Ladina- Ameerikas) Põhiideed: Traditsionalism tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamise ning järkjärguliste kontrollitud reformide teostamise vajalikkust. traditsiooni ja aeglast arengut pidada konservatismi põhitunnuseks
üksikisiku arusaam elust on ebatäielik, vaid mõistlikum on tugineda terve rahvuse kogutud ja hinnatud teadmistele. Sellest tulenevalt arvas ta, et ka konstitutsioone ei looda, vaid need nö kujunevad iseenesest välja. Burke konservatiivse ideoloogia seisukohad kujunesid lõplikult välja vastukaaluks 19. sajandi Prantsusmaa Revolutsiooni radikalismile. Aja jooksul on konservatismi jaotatud mitmeti. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks. Samuti, on peetud konservatismi kaheks põhisuunaks traditsioonilist ja individualistlikku konservatismi. On ka levinud sellised konservatismi alaliigid nagu nn. uus konservatism ja neokonservatism. Konservatsimi põhivaated:
Kogu see funktsioon on kavandatud selle täitmiseks, et õiguse üldaktid vastaksid põhiseadusele ja seadusele. Kuna lõplikuks otsustajaks on põhiseaduse järelevalve kohus, selles osas on õiguskantsleri roll käsitletav siiski menetluse algataja läbi, teisisõnu, ta ongi süüdistaja, prokurör, kes need asjad kannab kohtule ette. 91 Vrd L. Hänni. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee (viide 4), lk 1042. Seda ideed võib pidada paternalistlikuks. Vt R. Alexy (viide 46). 92 Põhiseaduse § 142 lõige 1 sätestab õiguskantsleri õiguse teha ettepanek viia õigustloov akt 20 päeva jooksul põhiseadusega kooskõl- la. Vähem riivava vahendina võib õiguskantsler ilmselt anda eelnevalt ka samasisulise soovituse, ilma seda 20-päevase tähtajaga siduma- ta. Põhiseaduse § 142 lõige 2 on formuleeritud kategooriliselt: kui akti ei ole 20 päeva möödudes muudetud vastavalt õiguskantsleri
annaabi.ee 
