piisavalt elatusvahendeid, on valitsuse ülesanne toimetada ümberjaotamist, tuues efektiivsuse ohvriks võrdsusele. On muidki olukordi, kus peetakse vajalikuks valitsuse sekkumist, sest üksikisik ei tarvitse toimida oma huvidele vastavalt (mitte maksimeerida oma kasusid). Inimesed suitsetavad, ei kinnita turvavööd, ei pane oma lapsi kooli. Seisukohta, mille kohaselt valitsus peab sellepärast sekkuma, et ta teab paremini, mis on hea ja mis halb, kui inimene ise, nimetatakse paternalismiks. Valitsuse paternalistliku rolli vastased arvavad, et valitsus peaks rohkem respekteerima tarbija eelistusi. Põhjendatuks peetakse valitsuse sekkumist ka juhul, kui valitsusprogrammiga tehakse Pareto- parandus (täiustus). Heaoluökonoomika teine teoreem väidab, et kui konkurentsituru loodud ressursside (tulude) jaotus ei rahulda ühiskonda, pole see veel põhjus turumehhanismist loobuda. Tuleb toimetada mõningaid ümberjaotamisi ja muu jätta turumehhanismi hooleks.
Valitsuse sekkumine on võimalik ka juhul, kui üksikisik ei toimi oma isiklikele huvidele vastavalt (oma kasusid maksimeerimata). Inimesed suitsetavad, kuritarvitavad alkoholi, ei kinnita turvavööd, ei pane oma lapsi kooli jne. Valitsus sekkub, sest arvab end paremini teadvat, mis on hea ja mis on halb, mis on õige ja mis on vale. Sellist seisukohta, et valitsus peaks sellepärast sekkuma, et ta teab inimestest endist paremini, mis on neile kasulik, nimetatakse paternalismiks. Riigi ja avaliku sektori (sinna kuuluvate teadusasutuste) üheks ülesandeks on toota teavet nähtuste põhjuslike seoste kohta. Niisugune kollektiivne moodustis on vaieldamatult rohkem informeeritud kui tavaline kodanik. Turutõrkeid klassifitseeritakse enamasti järgmiselt. Objektiivsed turutõrked (osaliselt korrigeeritavad) Välismõjud ja avalikud hüvised. Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus. Infoprobleemid. 42
annaabi.ee 
