• Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. • Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. • Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. • Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub AURUMASIN • 1736 patentis inglise leidur Jonathan Hulls pukseri, mille sõuratta pidi käitama Thomas Newcomeni ehitatud ühepoolselt töötava kolviga atmosfääriaurumasin. • Tegelikult kasutati aurumasinat laevadel 19. sajandi algusest peale, kui James Watti aurumasinast oli pärast mitmeid täiustusi saanud töökindel jõumasin. AJALUGU • 1784. aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina, mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele
sügavus (nagu fonograafis), vaid selle rõhtsihis looklemise sagedus (vastavalt heli kõrgusele) ja amplituud (vastavalt heli tugevusele). Grammofonis libises nõel eboniit- või sellakplaati pressitud spiraalses vaos, mille lainelisus jäljendab helivõnkeid. Magnetofonid Paralleelselt mehaanilise helisalvestusega tegi esimesi samme ka elektromagnetismil põhinev salvestusmeetod. Taanlane Valdemar Poulsen patentis juba 1898. aasta detsembris telegrafoni- nimelise traatsalvesti. Inspiratsiooni sai Poulsen tõenäoliselt ameeriklase Oberlin Smithi kümmekond aastat varem avaldatud kirjutisest, milles tutvustati mõtet heli salvestamisest magnetvoo muutustena. Traatsalvestid olid kasutuses peamiselt kõne salvestuseks, seda isegi kuni 1950ndate aastateni, helikvaliteedilt olid need siiski tunduvalt kehvemad kui võimaldas arenev grammofonitehnoloogia. 1932
See koht oli tuntud oma meistritega, kes tegelesid klaasi töötlemisega ja Swarovski perekond polnud erand. Danieli isa omas väikest töökoda ning Daniel sageli aitas teda ja omandas kõike vajalikke teadmisi klaasi valdkonnas. Siis, kui Daniel oli Pariisis, külastas ta ülemaailmse elektri näituse, kust sai teada, et on võimalus lihvida klaasi elektrivoolu abil. Aastal 1891 arendas Daniel Swarovski esimest masinat maailmas klaasi elekrilihvimiseks ja kohe patentis oma leiutist. Austria külas Vattens, aastal 1895 rajas Swarowski oma esimese tehase ja alustas kristallide valmistamist, mis imiteerisid vääriskivide välimust. Seejuures need kristallid erinevad kalliskividest oma madalama hinnaga nii, et paljud inimesed võivad neid endale lubada. Ja juba XX sajandi alguseks ettevõttel oli väga palju tellimusi. 3 2. ETTEVÕTE ARENG
tegevus. 1. Pesumasina ajalugu Pesumasina eelkäijaks võib nimetada 1797.aastal leiutatud pesulauda, millel nühiti riideid puhtaks. Varasemad masinad oli käsitsi vändatavad, kuid õige pea ilmusid turuketile ka motoriseeritud, sisepõlemis- või elektrimootoriga mudelid. Seda tüüpi masinad, kus tuli käsitsi vändata, ilmus kõige esimene USA's 1846.aastal. 1851.aastal leiutas James King trumliga pesumasina, kuid see oli veel käelisel jõul töötav masin. 1858. aastal patentis Hamilton Smith pöörleva pesumasina. See oli ümmargune, töötas mõlade abil liikumapandava veega ning oli suur edusamm pesumasinate arengu suunas. Hilisemad masinad, kus pesumasin töötas mootoriga, võeti kasutusele Ameerikas 1900.aastal, mille tootis välja Chicagos asuvas Hurley Company's ja seda kutsuti Thor'iks. See oli Alva Fisheri esimene konstrueeritud pesumasin, mida hakati massiliselt turustama, sest
seda kutsuda rinnahoidjaks (Lisa 4). Enamik selle ajastu moeloojaid on üritanud esimese rinnahoidja loomist endale võtta. Poiretil oli tõenäolisemalt kõige tugevam argument. Kindel on, et moeloojad arendasid edasi lihtsaid, rinda alal hoidvaid rõivaesemeid, mis sobisid hästi sirgemate kleidistiilidega (Lisa 5). 2.2 Esimene maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion-era.com/bras_and_girdles.htm Esimest korda patentis rinnahoidja 1914. aastal Mary Phelps Jacobs. Seda ei peeta siiski maailma esimeseks rinnahoidjaks. Tema loodud rinnahoidja koosnes kahest taskurätist, mis 9 olid kokku õmmeldud ning millele oli lisatud kaks linti, et siduda kaela taha kinni. Ees, keskel oli õmblus (Lisa 6). Kuna huvi tema disaini oli väga väike müüs ta õigused $1500 eest Warnersile. Sellest ajast
annaabi.ee 
