päevakorda seoses Esimese Maailma riikide (Suurbritannia, Prantsusmaa jt) tööstusliku arengutasemega 19. sajandi lõpul. Peatähelepanu oli tööstuslikele leiutistele rahvusvahelise patendikaitse andmine, aga ka kirjandus-, teadus- ja kunstiteoste autorikaitse. Varaseimad suure rahvusvahelise osalejaskonnaga intellektuaalomandi õiguskaitset käsitlevad lepingud olid Tööstusomandi õiguskaitse Pariisi konventsioon (1884), mis reguleeris patentimist, ning Berni konventsioon (1886) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste õiguskaitse alal. Kaasajastatud kujul on need kokkulepped jäänud kehtima tänaseni, haarates nüüdseks üle 100 osapoole. Nii Pariisi kui Berliini leping põhinevad vastastikuse eeliskohtlemise põhimõttel: kaitset kohaldatakse vaid nende riikide vahel, kes lepingus osalevad ning garanteerivad sellega intellektuaalomandi mõlemapoolse kaitse oma territooriumitel. 1967
kindluse oma leiutise patenditavuse osas, seejärel on taotlejal võimalus valida, kas laseb teha ekspertiisi igas riigis eraldi või tellib eelekspertiisi Rahvusvaheliseks Patendikoostöö Liidu käest. Viimane variant ei ole küll liikmesmaadele lõplikult siduv, kuid annab leiutajale kinnituse ja aitab säästa raha. PCT patendi suurimaks plussiks peetaksegi just eelekspertiisi süsteemi, mis võimaldab kaaluda patentimist enne põhikulutuste tegemist. USA patent USA on valinud patentide väljastamisel kiirema ja odavama tee kui Euroopa ning seda peetakse ka 18 nende majandusedu üheks aluseks. Sageli valivad ettevõtjad üle maailma just USA esimeseks kohaks, kus patenti taotleda (prioriteet saada). Erinevused: - patenditaotluse saab esitada ainult füüsiline isik ehk leiutise autor,
annaabi.ee 
