eesmärkide saavutamiseks. Trüki- ja võrgumeediaväljaanded teatasid peagi, et Google töötab välja omaenda tootesarja mobiiltelefoni. Järgnesid teadaanded, et Google on määranud kindlaks oma toodete tehnilised andmed ning näidanud oma prototüüpe mobiiltelefonitootjatele ja võrguoperaatoritele. 2007. aasta septembris teatas ajakiri "InformationWeek", et Google on esitanud hulgaliselt patenditaotlusi mobiiltelefonide valdkonnas. Esimene kaubanduslikult saadaolev Android nutitelefon oli HTC Dream mis anti välja 22. Oktoobril 2008. (2) Lõpuks tutvustas Google oma nutitelefoni Nexus One, mis kasutas sammuti Android-i. Seadet toodab Taiwanis asuv HTC Corporation ja seda müüakse alates 5. jaanuarist 2010. Google teatas 16. veebruaril 2010, et päevas saadetakse välja 60 000 mobiiltelefoni Android OS operatsioonisüsteemiga. (2) Androidi logo loodi aastal 2007. Irina Bloki poolt. (3)
27 Eelpool nimetatud põhjustel on hetkel PTO nanotehnoloogiliste patentide süsteem korrapäratu ning ei motiveeri vähemalgi määral patendikaitset otsivaid ning lõpptooteni pürgivaid kliente kehtivat patendirägastikku läbima. Seega võib järeldada, et valitsev süsteemitus omab negatiivset mõju nanotehnoloogilisele innovatsioonile kui ka üldisele tehnoloogia arengule. Kuigi tegu on ühe suurima, Ühendriikides patendikaitset pakkuva ametiga, st väga suures hulgas patenditaotlusi kui ka nende ülevaatamist, jääb see ka viimaseks põhjenduseks, miks peaks patendiõiguse areng jääma jalgu tehnoloogia arengule ja seetõttu ka selle arengut pärssima. Euroopas reguleerib patentide andmist ja sellega seotud küsimusi Euroopa patentide andmise konventsioon ehk Euroopa patendikonventsioon, mille artikli 52 lõike 1 kohaselt antakse Euroopas patente leiutistele, mis on uudsed, omavad leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatavad
annaabi.ee 
