registreeringut pikendada sama perioodi võrra. 19. Leiutise mõiste, leiutise objektide liigitus (seade, meetod, aine), kriteeriumid, millele leiutis peab õiguskaitse saamiseks vastama Käesoleval ajal puudub leiutise rahvusvaheliselt tunnustatud legaaldefinitsioon. Valdava osa riikide patendiseadustes ja rahvusvahelistes kokkulepetes määratletakse leiutis kaitstavate või vastupidi mittekaitstavate objektide ja kaitsevõimelisuse kriteeriumite kaudu. Näiteks Eesti patendiseaduses sätestatakse objektid, mis ei ole leiutised (PS § 6) või leiutised, mida ei kaitsta patendiga (PS § 7) ning patentsuse kriteeriumid (PS § 5 lg 1). Leiutis on tehniline lahendus, seega leiutise objektiks on seade, meetod, aine. Leiutise avalikustamine tähendab aga seda, et teistel isikutel tekib loodud objektile piiramatu juurdepääs ja autor võib kaotada ärilise kontrolli objekti kasutamise üle, ka autori äramärkimine leiutise väljamõtlejana võib unarusse jääda. Leiutise
kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. PATENT Reguleerib Patendiseadus vastu võetud 16. 03. 1994. a seadusega (RT I 1994, 25, 406), jõustunud 23. 05. 1994. Patendiseadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutise õiguskaitsega (edaspidi patendikaitse) Eesti Vabariigis. Patendiga võib kaitsta mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi, kui need vastavad käesoleva Patendiseaduses sätestatud patentsuse kriteeriumidele ega ole sätestatu järgi mittepatenditavad. Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega riiklikus patendiregistris Patendiseaduses sätestatud korras. Leiutise registreerimist riiklikus patendiregistris mõistetakse patendi väljaandmisena. Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, või nende kombinatsioon. Leiutise objekt ei ole muu hulgas: