järgmiselt: 1. Põhikonventsioonid 2. Regisreerimiskonventsioonid (PCT, Madrid, Haag) 3. Standardiseerimis- ja klassifikatsioonikokkulepped (TLT, PLT, Nizza jpt). Intellektuaalomandi õiguskaitset, eriti selle rakenduslikku külge puudutab ka Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) 1994. aasta TRIPs-leping. Intellektuaalomandiga tegelevad ka muud rahvusvahelised ja supranatsionaalsed organisatsioonid ja nende autused, nt Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO), kes annab välja Euroopa patente ning Euroopa Liit, kelle kaubamärgiamet (OHIM) registreerib Ühenduse kaubamärke (CTM). Lugeda: Kukrus, lk 29-42, 123-163. 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused (naaberõigused) • Õiguse objekt Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Primaarseks mõisteks autoriõiguses on teos. Autorõiguse seadus annab järgmise definitsiooni:
4500 Sihtotstarbelised eraldised jooksvateks kuludeks 1 000 000 1 000 000 0 0 0 0 1 000 000 4500.9 Mitteresidentidele 1 000 000 1 000 000 0 0 0 0 1 000 000 Euroopa Patendiorganisatsioon (a) 1 000 000 1 000 000 0 0 0 0 1 000 000 5 Tegevuskulud 19 553 000 19 353 000 200 000 0 0 0 19 553 000
annaabi.ee 
