Sellest hoolimata on siiski just keemia ja biotehnoloogia jaoks tegu probleemküsimusega, kuna vastavate valdkondade leiutiste kasutus ja kasulikkus on tihti umbmäärane ning ebakindel.70 Ühendriikide föderaalkohtu lahend Ziegler illustreerib selgelt praktilise leiutise probleemi, kus polüpropüleeni patenditaotluse esitaja tõi välja praktilise poolena kaks tegurit: võimaluse pressida polüpropüleen paindlikku filmi ja, et tegu on plastmassilaadse leiutisega. Kohus lükkas vastava patendiavalduse mittekasulikkuse alustel tagasi, kuna avaldaja ei esitanud ühtegi praktilist polüpropüleeni ja selle filmi kasutust. Ning väide, et polüpropüleen on plastmassilaadne, oli ebapiisav.71 Lisaks polüpropüleeni näitele esineb veel erinevaid kitsaskohti. Nimelt on nanotehnoloogias kasutatav seade võimeline ehitama nanomasinaid ning iseend taaslooma, ning seda kõike ühes protsessis. Selline monteerija võib tulevikus ehitada ükskõik, mida loodus lubab eksisteerida.
H. Hertz. 1.VI 1894 demonstreeris inglise füüsik O. Lodge elektromagnet-lainete vastuvõttu 40 jardi (36,6 m) kaugusel lainete allikast - Hertzi vibraatorist. 1895 kordas A. Popov O. Lodge´i katseid ja tegi parandusi katseseadmes. 1895 mais demonstreeris A. Popov elektrivõnkumiste avastamise aparaati, mis reageeris võnkumiste allikast 30 sülla ( 64 m ) kaugusel. 1895 kevadel alustas katsetamist G. Marconi ja saavutas aasta lõpuks tegevuskauguse umbes 3400 m. 1896 esitas Marconi patendiavalduse. 1901 õnnestus tal luua side üle Atlandi ookeani (3600 km ). Elektromagnetlaineid (kiirgust) on liigitatud rühmadesse nende tekkimisviiside järgi. Osad nn. kattealad vihjavad sellele, et selles kohas laineid võib tekitada kahel viisil. Mõningad osad on nn. ülemineku osad, kus ühe kiirguse omadused nõrgenevad või muutuvad tugevamaks , naaber - kiirgusel on samal ajal toime vastupidine. Elektromagnetlainete skaalasse kuuluvad: