registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise (Nizza) klassifikatsiooni järgi klassidesse. Praegu kehtiva Nizza klassifikatsiooni 9. redaktsiooni järgi jaotatakse kaubad 34 klassi (kl 1-34) ja teenused 11 klassi (kl 35-45). 7. Registreerimata, registreeritud, üldtuntud kaubamärgi poolt tagatava õiguskaitse võrdlus (erinevused) Kaubamärke registreerivad enamikus riikides patendiametid. Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustuslik. · registreerimata märk - võib kasutada, kui ei riku teiste õigusi · registreeritud märk - võib kasutada ja keelata teisi kasutada · üldtuntud märk - võib kasutada ja keelata teisi kasutada (paljudel juhtudel siiski registreeritakse) Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne. EL riikides kehtivad paralleelselt: · liikmesriigi (näiteks Eesti) siseriiklik kaubamärk
Saksamaal Patendikohtu halduskolleegiumisse. Kolmandate isikute (peamiselt varasemate õiguste omajate) vaidlustusi ehk opositsioone vaadatakse reeglina läbi patendiametites asuvates spetsiaalkolleegiumides. Kaubamärgiseadus ja geograafilise tähise kaitse seadus nimetavad eraldi riiklikke järelevalveasutusi (toll, politsei, tarbijakaitse), kelle ülesandeks on haldusvastutuse kohaldamine õiguste rikkumise eest. Kuna eri riikide tööstusomandi alased seadused ja praktika on erinevad ning patendiametid ei suhtle reeglina üle piiri, on enamuses riikides olemas patendivolinikud, kes esindavad välismaiseid, aga ka kodumaiseid taotlejaid ja tööstusomandi objektide omanikke patendiametites, kohtutes jne, nõustavad neid, aitavad õiguste kaitsmisel ja taotluste vormistamisel. Välisriigi isikud peavad võtma endale patendivoliniku patendiametiga suhtlemisel. Mõistagi on ka siin eri riikide praktika erinev; nt Rootsis
annaabi.ee 
