Kindlaid figuure tuntakse ringilise liikumise tähistamiseks. Figuur fuga(kiire liikumine ühes või mitmes hääles, millega võib kaasneda imitatsioon) tähistab põgenemist, jooksu. Aeglane liikumine võib piltlikustada ajakulgu ülipika noodiga.(Bach annab ülipika noodiga suhte igavikulisega). Keerukamad figuurid sarnanevad kõnevormelitega. Kuuluvad lihtsad ja muudetud motiivikordused. On sama fn nagu kordustel sõnalises kõnes. "Kõnetekstis" peeti pateetikast rõhutatuid figuure(kõik teravad hüpped ehk kvindist suuremad hüpped ning suur ja väh interv-d, mida Bach kasutab hea meelega). Figuuril on eriline koht seksti hüppel üles, mis kostub nagu hüüatuse moodi, samalaadne efekt on kromaatilistel tõusvatel ja laskuvatel gammadel ning motiividel mis on üles ehitatud väh. v suur. intervallidele. Saksa klaviirmuusikas kasuattakse pateetilise efektina ära isegi ebavõrdsest temperatsioonist
Pidevalt sekkuti teatriellu. Ranged reeglid. Corneille: XVII saj I poole suurim prantsuse kirjanik, tema loomingust algab klassitsistlik teater. „Cid“ – peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Näidendite tegelased on väga tugeva tahtejõuga. Tragöödiate lõpplahenduses täielik masendus enamasti puudub. Racine: tema loomingus saavutas klassitsistlik tragöödia küpsuse. Publik hakkas tüdinema Corneille’i teatri heroilisest pateetikast (mida ta viljeles, et olla kooskõlas klassitsismi eeskirjadega). Enam köitsid eraeluintriigid, psühholoogilised konfliktid. Tema tragöödiais juhib tegelasi kõikvõimas inimtahet väärav saatus. Vormiliselt on näidendid laitmatus kooskõlas klassitsistlike normidega, kuid toob teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad. Corneille kujutab kangelasi, Racine inimesi. Asetab tegelased julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseendaga
annaabi.ee 
