impulsiivselt, oma tegevust kontrollimata. Esinevad mälulüngad. Selles seisundis inimene ei ole võimeline mõistma oma tegude tähendust ega neid tegusid juhtima. Üldjuhul toob see seisund kaasa süüdimatuse. Seda seisundit on pädevad uurima ja hindama psühhiaatrid. Füsioloogilise afekti kui termini võttis sadakond aastat tagasi kasutusele Serbski, eristamaks seda terves inimeses kulgevat normaalset protsessi haiguslikust seisundist ehk pataloogilisest afektist. Kahjuks on termini ,,füsioloogiline afekt" laiemalt omaks võetud tülgendus ebatöpne ja isegi desorienteeriv, sest selle seisundi kutsuvad esile hingelist ehk psühholoogilist laadi põhjused, üleelamised (solvumine, hirm, viha, õudus). Seepärast oleks õigem vaadeldavat afekti nimetada psühholoogiliseks. Erinevalt pataloogilise afekti seisundist, kus subjektil puudub võime mõista oma tegude
hüsteeriasümptomite põhjusi tuleb otsida varase lapseea seksuaalsest läbielamisest(hiljem Freud muutis meelt ja ütles.et pigem laste seksuaalfantaasiatest). Freudi käsitus hüsteeriast tipnes arusaamaga, et kõiki hüsteerilisi sümptomeid tuleb mõista kui teadvusest välja tõrjutud soovide täitumist. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE Kui Freudi patsiendid hakkasid talle rääkima ka oma unenägudest, järeldas ta, et unenägu võib olla lülitatud psüühikaahelasse, mis viib pataloogilisest ideest lähtudes tagasi mälestustesse ja, et unenägu ennast tuleb käsitleda sümptomina.Unenägude psühhoanalüütilise tõlgendamise eripära seisnes selles, et kõik varasemad katsed lahendada unenäo probleeme lähtusid mälust(pärast ärkamist) säilinud manifestsest unenäosisust(sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga), Freud aga keskendus uudsele psüühikaainesele- latentsele unenäosisule(väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi.) ehk unenäomõtetele
annaabi.ee 
