terves inimeses kulgevat normaalset protsessi haiguslikust seisundist ehk pataloogilisest afektist. Kahjuks on termini ,,füsioloogiline afekt" laiemalt omaks võetud tülgendus ebatöpne ja isegi desorienteeriv, sest selle seisundi kutsuvad esile hingelist ehk psühholoogilist laadi põhjused, üleelamised (solvumine, hirm, viha, õudus). Seepärast oleks õigem vaadeldavat afekti nimetada psühholoogiliseks. Erinevalt pataloogilise afekti seisundist, kus subjektil puudub võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, psühholoogilise afekti seisundis see võime säilib, kuid on osaline ehk piiratud. Piiratus tuleneb afekti alljärgnevalt vaadeldavatest omadustest. Tuntud psühholoog Sergei Rubinstein on väitnud, et afekt kutsub esile teadlikule ja tehtelisele kontrollile mittealuva pinge mahalaadimise tegevuses, kus afektiseisundis inimesest teod justkui paiskuvad välja, mitte ta ei reguleeri neid.
) suurendatakse koormusi või otsitakse veelgi ekstreemsemaid tegevusi. Tavaliselt peetakse sellist arengut ekslikult treenituse tõusuks. Tekib psüühhiline väsimus stress. Stressi mõjul tekivad valud. 3. Lihase venitus, kramp, trauma Lihtsad seljavalud on põhjustatud tavaliselt lihtsatest lihaspingetest, rühihäiretest ja mehhaanilisest lihas-düsbalansist. Valu põhjus on tavaliselt tingitud lihastest tulevast valust ja ei pruugi olla seotud mingi pataloogilise protsessiga. Valu episoodid on tavaliselt isemööduvad ja nagu arstid naljatades ise ütlevad:" Haigus paranes vaatamata ravile". Arstid sageli kutsuvad seda seljavalu Lülisamba Segmentaarseks Düsfunktsiooniks, mõeldes selle all, et lülisamba mingi segmendi või segmentide ümbritsevad lihased on spasmis ja segmendi normaalne liikumine on piiratud. Düsfunktsioon tähendab, et see piirkond lülisambast ei tööta
annaabi.ee 
