Eesti 1000 kehvalt relvastatud meest jäid positsioonidele. kuid päeva lõpuks olid sunnitud taganema kune nende vastu seisis 2 000 hästi väljaõpetatud ja korralikult relvastatud punaarmee. See taganemine kestis veel järgmised kuu aega. ALANUD OLI EESTI VABADUSSÕDA. Sõja käik: Sõja esimesed kuu aega olid kurnavad ja Eesti sõjavägi oli sunnitud taanduma kuna maapäev ei kuulutanud mobilisatsiooni vaid kohustas ohvitseridel ühineda oma endiste pataljonidega ja loodeti vabatahtlikele. Loodetust 12 000 vabatahtlikust tuli vaid 2000 eesti vabatahtlikku . See tõi trumbid ligi 12 000 punaarmeelasele . Olukord oli kriitiline, sest rindejoon oli 1919. a jaanuari algul Tallinnast vaid 40 kilomeetri kaugusel. Otsustava muudatuse tõi Soomest naasnud Eesti väejuht Johan Laidoner, kes kuulutas välja mobilisatsiooni.Mobilisatsiooniga ühinesid ka vabatahtlikud koolipoisid, kellel võimaldati samal ajal ka õppida.
sõjamehed võimatusse olukorda. Lennukid ja suurtükid saatsid kaitsjatele kaela tuhandeid tonne pomme ja mürske, seejärel ründas jalavägi mitmekümnekordse ülekaaluga elavjõus. Üle jõe tulevaid punaväelasi ei suutnud miski peatada, olukorda raskendas sakslaste paanika. Rebane sai käsu taanduda Tannebergi liinile Sinimägedesse, kus koos teiste eestlastest koosnevate pataljonidega peatati punaarmee suurrünnak. Need lahingud olid oma ägeduselt võrreldamatud ükskõik milliste Teise maailmasõja lahingutega, mõningatel andmetel hukkus Narva all 120 000 punaarmeelast. Eestlastest teenisid nende lahingute eest Rüütliristi obersturmbannführer Harald Riipalu ja sturmbannführer Paul Maitla. Seal hukkus Alfons Rebase parim sõber hauptsturmführer Georg Sooden. Need
1200-2000 meest taas sakslaste poole üle läks. Rindele jõudis laskurkorpus taas 1944 suvel Eestis ning pärast Eesti vallutamist Lätis Kuramaa poolsaarel toimunud lahingutes 1945 kevadel. b) Eestlased Saksa armees: Eesti metsavennad: Metsavennad võtsid osa Eesti vabastamise lahingutes 1941 suvel ning osalesid ka Tallinna hõivamisel. Pärast sõjategevuse lõppu Eesti alal liitusid mehed kas vabatahtlike pataljonidega või läksid Omakaitsesse. Omakaitse: Kaitseliidu laadne Saksa okupatsioonivõimude poolt loodud organisatsioon, mille ridadesse kuulus u 40 tuhat meest. Omakaitse tegeles Eestis tagala turvamisega ja korrapidamisega. Ida- ja politseipataljonid: Need üksused moodustati 10-12 tuhandest vabatahtlikust ja nende ridadesse kuuluvaid mehi kasutati
annaabi.ee 
