Erilist mõju avaldas talle Ovidiuse ja Homerose luule. 19.detsembril 1858.aastal anti Jakob Hurdale Tartu gümnaasiumi poolt küpsustunnistus. Hurda püüdlused hariduse alal aga sugugi ammendatud. Juba gümnaasiumipõlves oli noormehel tekkinud kavatsus jätkata õpinguid ülikoolis. Algul soovis Hurt pühenduda gümnaasiumis armsaks saanud keeleteadusele, kuid Dr. Oetteli soovi tähele pannes valis noormees usuteaduse. Filoloogia poleks suutnud talle leiba anda, ent pastoriamet toitis teda ja perekonda korralikult ning võimaldas rohkesti ja mitmekülgselt tegutseda ka filoloogilistel lemmikaladel. 15.detsembril 1858.aastal võttis Jakob Hurt Tartu kreiskohtus tunnistuse, et tegemist on varanduseta isikuga. Luba vanemate loaga ülikooli astuda anti Jakob Hurdale kubermangu koolivalitsuse poolt 10.jaanuaril 1859.aastal. 1859.aasta jaanuaris astus 19-aastane Jakob Hurt Tartu ülikooli teoloogiat õppima
Tartus. 1868 abiellus oma protezee Oetteli tütre Eugeniega, kes oli küll päritolult sakslane, kuid aitas oma mehele rahvuslikus liikumises kaasa ning kasvatas ka lapsed eestlasteks abielu oli harmooniline ning õnnelik. Intensiivse ühiskondliku tegevuse perioodile (rahvuslik ärkamisaeg laulupeo ettevalmistamine, EP lisalehe toimetaja, EKmS ja Aleksandrikooli peakomitee esimees) järgnes 1872. aastast pastoriamet Otepääl. 1880 lahkus Hurt Eestist, pühendudes täielikult folklooriteadusele. Peterburis Jaani koguduses töötas pastorina kuni a-ni 1901. Ühiskondlik tegevus algas Õpetatud Eesti Seltsis: toimetas kalendreid, pidas ettekandeid, kogus rahvaluulet. 1870-1883 oli Aleksandrikooli peakomitee president, 1872-81 Eesti Kirjameeste Seltsi president. Rahvaluulekogumine alates 1875, suuraktsiooni algus 1888 ("Paar palvid"). J. Hurt suri 13. jaanuaril 1907. Vaated
annaabi.ee 
