Selliseid söögiaineid nagu pasta ja konservoad ostetakse kohalike talunike käest ja neid süüakse erilistel puhkudel. Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalse kihistumise süsteem sai alguse koloniaaleelsetes kuningriikides. Lõunas asuvates kuningriikides oli nii kuninglikke ja tavainimeste perekondi kui ka orjasid. Hierarhia tipus oli juhtivaks rühmaks Bariba, neile järgnes klass Bariba rahvusest maaharijaid. Järgmiseks klassiks olid Fulani pastoralistid ja kõige alumine klass oli Gandod, kes olid Wasangari orjad. Koloniseerimine nõrgendas traditsiooniliste valitsejate võimu, kuid sotsiaalne staatus on siiski osaliselt seotud perekonna juurtega. Kõrgema sotsiaalse staatuse saab ka rikkusega ja nendesse, kes saavad rikkaks kaubandusega suhtutakse kõrge austusega. Üks olulisemaid sotsiaalseid jaotamisi on kõrgelt haritud linnaühiskonna ja maarahva vahel. Koloniseerimise ajal saadeti haritud benini inimesed teistest maadest välja
sotsiaalsete organisatsioonidega. TOOTMISE SÜSTEEMID Maailma tootmise süsteemid võib jagada erinevate kriteeriumite alusel. Külma Sõja ajal oli peamine erinevus kapitalistliku ja sotsialsitliku süsteemi vahel. Peamiselt eraomandi tõttu. Teine viis majandussütseemide eristamiseks on toimetuleku viis. Erinevates ühiskondades on vaja teha erinevaid asju, et toime tulla. Näiteks peavad erinevalt toimima kütid/korilased, aiapidajad, põllumajandajad, pastoralistid, talupojad ja industriaalühiskonna elanikud. KAPITALISM TOOTMISSÜSTEEMINA Alates II MS-st on kõik maailma inimesed osa maailma majandusest. Kapitalistliku maailmasüsteemi järgi pole kapitalism ise tootmise domineeriv süsteem, aga see seab piirid ja eeskirjad teistele süsteemidele. Olulised on investeeringud. Antropoloogide jaoks on oluline uurida ja analüüsida kohalikke muutumisprotsesse. TALUPOEGADEST PROLETAARLASTENI
annaabi.ee 
