lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüdsid tabada tundeid ja meeleseisundeid, mis jäävad normaalsest teadvusest väljapoole – tajumuste häiretesse, segadikku. Mõjuallikateks olid dekadents („allakäik“) ja okultism – õpetus looduse ja inimpsüühika üleloomulikest jõududest, samuti vastuseis kainetele kodanlikele väärtustele. Loobuti pastoraalsest (maaelu idealiseerivast) traditsioonist. Teemad ja kujundid võeti linnaelust, rõhutades selle trööstituid, hallutsinatoorseid ja seadusevastaseid külgi. Hilisem prantsuse sümbolistlik luuletaja on Paul Valéry (1871 – 1945). Sümbolism levis hispaaniakeelsesse kultuuriruumi, kus selle nime „modernismo“ all tegi kuulsaks Nikaraagua poeet Rubén Darío (1867 – 1916). Tema kujundikirkust taotlevas luules korduvateks motiivideks on luiged, kentaurid, tähed. Darío luulet ja
saj lõpust. Aiale iseloomulikuks omaduseks on paljud väikesed üllatavad elemendid, mis asetuvad külastajaga silmitsi, nt hiina paviljon, Apise tempel, purskkaevugrott. Romantism viljeles maastiku kontraste. Külastaja jalutas läbi tumeda metsa ja sattus avarale heledalt valgustatud tasandikule. Suur vahelduvus oli väljenduse tähenduste vahel ning inspiratsiooni saadi üle kogu maailma. Pööke täis tipitud muru väikese karjusemajakesega oli pärit inglise pastoraalsest maastikust. Nagu kõigis romantilistes aedades, oli illusioon see, mis luges. Hoolikalt läbimõeldud olid ka taimmaterjali värvikontrastid. 1799. ja 1802. a vahel koostatud taimmaterjali nimekirja võetakse aluseks ka praegu, kui planeeritakse sinna lossiaeda istutusi. Liselund (Fr. M. Piper) on üks esimesi maastikuaedu Taanis, samal ajal ka kõige meisterlikum nende seas. Seal on olemas metsalagendik domineeriva ruumina, loodud puudeistutuste abil.
annaabi.ee 
