12.10.10 Kultuuriline õitseng baroki raamides jätkus kuni 17.sajandi teise pooleni. Igasugune jutustuslik proosa, algab 16.sajandi teise poolega. ,,Tormese Lazarillo elukäik" oli algus kelmiromaanile. On loetud Hispaania kirjanduses millekski erakordseks. Ilmus 1554, läbi sajandite püsinud ilma autorita. Ei saa võrdsustada teiste rahvaraamatutega, sest ei olnud nii primitiivne. Novela picaresca. Tormese Lazarillot pole veel teoses määratletud kelmina. Kelmiromaan madaldab pastoraalromaanide maailma, paneb vastuollu igapäevase tegelikkusega. Kelmiromaan saab realistliku romaani üheks peamiseks tunnuseks. Jutustus on tagasivaates, tegelane jutustab oma senist elukäiku.. mis temast hiljem saab, seda me ei tea. Pastoraalromaanides olid naised väga tähtsal kohal, aga kelmiromaanis neid väga suurt tähtsust pole. Järgmise kelmiromaani autor on teada, see on Mateo Aleman Guzman de Alfaracho. Sündis Cervantesega samal aastal ja oli tema kaasaegne. Raamatul oli kaks osa,
Neid ei viljeldud massiliselt, pigem oli tegu aristokraatliku vähemuse maitse ja ideaalsete kujutelmadega. Pastoraalromaan oli teadlik, kokkuleppeline utopism. Pastoraalromaanis oli juttu armastusest. Kangelased pajatasid sageli armastuse nukrusest ja valust, tuues sisse traagilise motiivi. Pastoraalromaanid olid lüürilis-tundelise kallakuga proosateksti põimiti palju luuletusi, aga ka proosa ise oli lüüriline. Kujundeid võeti antiikmütoloogiast. Kuigi rüütli- ja pastoraalromaanide idealiseeriv suund oli renessansis mõjukas, tekkisid juba vararenessansis realistlikku romaani jooned. Kui rüütli- ja pastoraaliromaanis oli tähtis kangelase eraelu, siis realistlikus romaanis võeti vaatluse alla konkreetne ühiskond, mis kangelase eluteed kujundab ja mõjutab. Armuseikluste- ja kommeteteemalised romaanid olid Lyly pärusmaa (,,Euphes ja tema Inglismaa") keerulised ja otsitud kujundid, lilleline-ilutsev stiil eufeism. 16.saj lõpus ja 17
annaabi.ee 
