Must-valge mõtlemine (tuleneb sellest, et reeglina väidab äärmusgrupp oma paremust või isegi ülimuslikkust kõige ülejäänu suhtes) 9. Madal enesehinnang 10. Intellektuaalsed probleemid 17. Pastoraaldiagnostika mõiste ja kriteeriumid. Pastoraaldiagnostika käigus saadakse informatsiooni selle kohta, missugune on religiooni mõju inimese hingeelule ja käitumisele. Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon. Pastoraaldiagnostilisi kriteeriumeid on võimalik jaotada kolme rühma. Need on kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud edasises elukäigus? Kui grupis kogetule ei osata või ei suudeta anda rahuldavat usulist ja praktilist tähendust, võivad inimesed hakata elama kahestunud maailmas. Ühelt poolt grupp ja selles kogetu, teisalt aga argielu. 2
Ebafunktsionaalne ehk ebaterve religioon takistab inimest elu ja iseendaga toimetulekul. Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon. (Ühena esimestest võttis pastoraaldiagnostika mõiste kasutusele Paul W. Pruyser, kelle seisukoht oli, et kui abivajaja tuleb hingehoidja juurde siis ta vajab spetsiifiliselt religioosset abi, mitte niivõrd psühholoogilist või psühhoterapeutilist. Ta kirjeldas pastoraaldiagnostilisi kriteeriume, mille alusel hinnata nõustatava religiooni.) 40) Pastoraaldiagnostika kogemuslikud, käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid. Kogemuslikud kriteeriumid. Hingehoidliku vestluse üheks eesmärgiks on mõista, mida nõustatav on äärmusgrupis kogenud. Tavaliselt mäletatakse oma teravaid usulisi elamusi üsna selgesti. Diagnostilises mõttes pole aga oluline ainult see, mida inimesed on kogenud, vaid pigem see, kuidas kogetu mõjutab edasist hingeelu ja käitumist
annaabi.ee 
