· Rahu ja heakorra tagamine · Sissetulekute eest hoolitsemine · Pidi soodustama kaubandust · Kaitsma linna huve suhetes teiste linnadega · Kandma hoolt kirikut eest · Hoolitsema koolide eest · Hoolitsema vaeste ja tõbiste eest · Mõisate tüübid: · Era- ehk rüütlimõisad- kuulusid baltisaksa aadlikele · Riigi ehk kroonumõisad- riik rendib mõisad riigiteenistused olevatele aadlikele, kellel pole mõisa · Kirikumõisad ehk pastoraad- annab toitu kirikuõpetajale ja tema perele · Linnamõisad- Tallinn, Tartu, Pärnu neil olid olemas oma mõisad. · Rüütelkondade mõisad- olid ühiskasutuses Mõisates majandati teraviljaga (rukis, oder) 18 sajandil sai oluliseks viina põletamine, kuna viina hind oli vilja hinnast 2 korda kallim. 1/3 teraviljast põletati viinaks ja ainult mõisnik võis põletada. Talupoegi oli ~40 000 Talupojad kasvatasid vilja, lina herneid, naerist ja musta villaga lambaid, kitsed, sead,
raad kaotab oma senise tähtsuse (keskaja lõpu tunnus) rae roll lõplikult kaob hiljem tsunftikord likvideeritakse Mõisa ja talu suhted eesti aladel ~1000 mõisat 18. saj lõpp 300 perekonda juhtisid kõike mõis mingis kohas olnud ammu, hooned väga uhked eramõisad, kroonumõisad pastoraadid eramõis kuulub mõisnikule igavesest ajast igaveseks kroonumõisa on riigi alluvuses olev mõisa pastoraad on kirikuõpetaja mõis, talupojad võisid ta heaks töötada 1721 restitutsioonikomisjonid vene võim annab valdused tagasi 1739 Roseni deklaratsioon üks talupoeg kaebas mõisahärra peale, väites, et tema õigusi on rikutud algatati uurimine talupoegade ja mõisnike suhetest ja õigustest eesti talupojad pärisorjad ilma õigusteta talupoeg koos varaga kuulub mõisnikule koormised ja ihunuhtlus vastavalt mõisniku tahtele vastupanu: pagemine
annaabi.ee 
