Kunstide Akadeemia nõukogu otsusega tunnistati Jansen maali ,,Muhu saarel" eest kunstnikuks. Maal ,,Muhu saarel" on eriti suures formaadis ( 1,81 x 3,18 m ) teos. Tema tegevuslava moodustab mererannik. Pildi vasakust alumisest nurgast läheb veepiir pildi sügavusse. Sellel on kive ja võimas rändrahn. Edasi paar kaldale tõmmatud paati ja valendav abajas. Mererannik kõrgendab aeglases tõusus maa suunas. Pildi keskel seisab saaretaat, pastlais ja kootud vammuses, ühes käes piip, teine aga tõestetud silmade kohale. Maali koloriit on mõõdukalt hele. Selle määravaks aksendiks on keskel istuvate naiste kirjud rõivad, mille valitsevaks värviks on punane. Õnnestunud kompositsiooni kõrval esinev aga maali juures ka märkimisväärseid puudusi. Need avalduvad esijoones valguse ja koloriidi ebaühtlases reziimis. Otseste akadeemiaõpingute tulemusena kujunes Jansenist tubli realist. 1914
Suur osa toorainest osteti mõisadest, kus kasvatati peenvillalambaid. Eestis valmistatud kalev oli hea kvaliteediga ja hinnatud. Suurimaks tööstuseks Eestis kujunes Kreenholmi manufaktuur Narvas, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Ameerikast ja Egiptusest. Toodang (kedratud puuvill) saadeti Venemaale, kus see riideks kooti 16. 6.1 Majandus XX.sajandil Koos talupoegade jõukuse kasvuga sai hoogu kogu majanduse edenemine. Taluperemees ei tahtnud käia enam pastlais ja viiskudes, vaid kandis saapaid. Peeruvalgust asendas linnast ostetud petrooleumlamp. Järk-järgult hakkas vabriku kaup välja tõrjuma ka kodusel teel valminud rahvariidekangast. 15 http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/linnakuj.html 02.11.2011 16 Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn. Eesti ajalugu. Lk 156 12
annaabi.ee 
