Rõiv ad 3 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Käised ehk lühike pluus ◈ Pikk seelik 4 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Liistik ◈ Põll 5 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Vöö ◈ Peakatted 6 Eesti naiste rahvarõivaste põhiosad ◈ Jalatsid Pastla Kinga d d ◈ Ehted 7 Eesti meeste rahvarõivaste põhiosad ◈ Valge särk ◈ Põlvpüksid või pikad püksid 8 Eesti meeste rahvarõivaste põhiosad ◈ Vest ◈ Vöö 9 Eesti meeste rahvarõivaste põhiosad ◈ Peakatted Müts Küba ◈ Jalatsid r
sööki vurr. Seda nimetati ka vurrluu,uuriluu,(Lõuna-Eesti),hunn,vunk, (Võrumaal),vurrkont,virrkont,luur,võrr,uristi,kuudinui,tondimats.Vurri tehti ka lamba või veise sääreluust ning ühe või kahe auguga. Vurri valmistamine oli pereisa ja suuremate poiste ettevõtmine. Sel päeval kehtisid mitmesugused töökeelud : ei tohtinud võrku kududa, kedrata(see pidi panema lammaste pead ringi käima),nõeluda,õmmelda,tuba pühkida jm. Võis punuda suka ja pastla paelu ning oli soovitav kammida ja lõigata juukseid. Liulaskmine on läbi aegade püsinud populaarsena . Pikk liug om hea õnne näitaja.Kel teistest paremini läheb,sel veab elus paremini. Vastlapäeva tähistamisel on juba aastakümneid tavaks suusa-ja kelgusõit (üksikult ja ,,rongina" ), uisukarnevalid ,jalaliug,hokivõistlused.Hea õnne nimel läksid liugu laskma nii vanad kui ka noored.Oluliseks peeti ,et liumäel käisid ka perenaised. Liugumiseks kasutati
13. november - aidamees näeb, kuidas Imbi ja Ärni ohelik järel kusagile läheb ja otsustab neid luurata (vihane sest nad vihjasid midagi tema puude kohta). Nad lähevad randa merilehma püüdma - need on lehmad, kes elavad meres ja söövad vett ja lund ning annavad palju piima. Kui inimesel ônnestub lehma ümber üks ring kôndida, ei saa lehm enam vette tagasi. Imbi ja Ärni saavad sellega hakkama ja hakkavad koju minema, teadmata et Oskar neid luurab. Oskar viskab nende teele ühe pastla, kuid paar ei vôta seda kaasa, sest ühega pole midagi peale hakatam. Kui nad on möödunud vôtab Oskar pastla jälle üles, jookseb edasi ja viskab nende teele teise pastla. Paarike aga ei vôta ikka vedu - Ärni otsustab hiljem pasteldele järgi tulla. Edasi minnes näevad nad tee peal järjest nelja poodut (tegelikult Oskar) ja lähevad vaidlema, kas viimane oli 3. vôi 4. laip. Nad seovad lehma puu külge ja lähevad pooduid üle lugema, ei leia enam aga ühtegi
13. november - aidamees näeb, kuidas Imbi ja Ärni ohelik järel kusagile läheb ja otsustab neid luurata (vihane sest nad vihjasid midagi tema puude kohta). Nad lähevad randa merilehma püüdma - need on lehmad, kes elavad meres ja söövad vett ja lund ning annavad palju piima. Kui inimesel ônnestub lehma ümber üks ring kôndida, ei saa lehm enam vette tagasi. Imbi ja Ärni saavad sellega hakkama ja hakkavad koju minema, teadmata et Oskar neid luurab. Oskar viskab nende teele ühe pastla, kuid paar ei vôta seda kaasa, sest ühega pole midagi peale hakatam. Kui nad on möödunud vôtab Oskar pastla jälle üles, jookseb edasi ja viskab nende teele teise pastla. Paarike aga ei vôta ikka vedu - Ärni otsustab hiljem pasteldele järgi tulla. Edasi minnes näevad nad tee peal järjest nelja poodut (tegelikult Oskar) ja lähevad vaidlema, kas viimane oli 3. vôi 4. laip. Nad seovad lehma puu külge ja lähevad pooduid üle lugema, ei leia enam aga ühtegi
· oluliseks tooraineks sai kartul · Talude päriseksmüümine algas 1850ndatel aastatel Lõuna-Eestis ja raha saadi selleks linakasvatusest. · Talude ostmine aitas kaasa mõisamajanduse lammutamisele ja väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas. · Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, vabrikutes jms. Talupoegade jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. · Pastla asendati saabastega · seljas vabrikuriidest ülikond · valguseks petrooleumlamp Viljakasvatuse asemel sai olulisemaks piimakarjakasvatus. LAEVANDUS 19. saj hakkas kiiresti arenema laevandus ning paadikaubandus. · Peamised keskused Häädemeeste ja Eesti põhjarannik · kaubandus arenes · tegeleti salakaubandusega · metskaptenid rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid Tekkis vajadus koolitatud laevajuhtide järele ja 1864 asutati merekool Heinastesse.
annaabi.ee 
