5. tuleb maalida seda mida näed. 6. tuleb maalida vabas looduses. 7. tuleb maalida õigesti valgust. 8. valgus- varjus on sama värvuse erinevad toonid. Esimene näitus 1874, viimane 1886, kokku 8. Manet: hulgas rasked tuhmid varjud ja pruunikad koloriidi pildid heledad. ,,Keiser Maximilani hukkamine". Glaude Monet: 1874 ,,Impressioon. Tõusev päike" siit nimetus. Maalis vaateid mitmeid kordi, kuid erinevatel kellaaegadel. Edgar Degas: pastellmaalid, sest talle imponeeris joon. Teemad: ballett, hobused. Tegi ka skulptuure. Pierre-Auguste Renoir: figuur maastikus: päikeselaigud läbi puuvõra, akt. Camille Pissarro tänavad. Alfred Sisley eeslinnas. Sklp: hetke püüdmine. Rodin ,,Mõtleja". Eestis Konrad Mägi, Villem Ormisson, Ants Laikmaa, Paul Burman. Neoimpressionism: vikerkaarevärvilised värvid, väiksed erivärvi punktid (puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis. Georges Seurat täpptehnika
Tema teostele on iseloomulik helge ja optimistlik üldine koloriit ning mitmed salapärased detailid, mille tähendust ei ole võimalik üheselt kindlaks teha. Ormisson oli äärmiselt vastuvõtlik loodusest pärit impulssidele, kirgliku kala– ja jahimehena tundis ta loodust väga hästi. Üks 20. sajandi esimese poole olulisimaid kunstnikke ning kunstielu organisaatoreid oli Ants Laikmaa. Kunstnikuna annavad tema loomingus tooni pastellmaalid: pastellidega ta lõi nii maastikke kui portreesid. Tema nimega seostatakse impressionismi tulekut eesti kunsti. Laikmaa õppis lühiajaliselt Peterburis ja veidi pikemalt Düsseldorfis, kuid alates 1901. aastast elas taas Eestis. Kaks aastat hiljem asutas ta ateljeekooli, millest kujunes oluline õppeasutus ja 20 aasta jooksul õppis seal ligi 800 inimest (teiste seas nt Herbert Lukk, Johannes Greenberg, Paul Burman, Johannes Võerahansu jpt).
annaabi.ee 
