sajandi hakul. Populaarne toit sai pastast aga alles 19. sajandil, mil tänu selle kuivatamise tehnoloogia väljatöötamisele paranes oluliselt pasta säilivus.Tänapäeval on pasta tootmine täielikult automatiseeritud. Jahu, vesi ja teised koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erineva kujuga pastatoodeteks. Pasta jõuab poelettidele tavaliselt kuivatatult, aga ka toorpastana. Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni. Pastat võib valmistada ka kodus Värske pasta: Värske pasta on värske kuivatamata toiduaine , valmistatud teraviljajahust ja veest ! Kõrgkvaliteedilise värske pasta tootmisel kasutatakse kõvateralisenisu jahu ehk duurmnisujahu ning taignasse lisatakse muna . Sõna PASTA tõlgituna itaalia keelest on taigen
Durumnisujahu jahvatus pastatoodete valmistamiseks on jäme ja teraline. Sarnaneb mannale, seetõttu nimetatakse kõvanisujahu ka semolina-ks. Osaliselt võib pastataignas (koduse pastateo jaoks) durumnisujahu asendada pehmenisujahuga. Jahu, vesi ja teised koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erineva kujuga pastatoodeteks. Veega sõtkutud pastatainas peab jääma pehmeks ja vormitavaks (mitte jooksvaks, liiga tihkeks, rabedaks) massiks, mis keetmisel lihtsalt üheks klimbiks ei keeks ega kliisterduks. Viimased omadused tagab durumnisujahu. Kleepainerohke durumnisujahu seob hästi vett ja annab sileda tainamassi. 100g pasta keetmiseks võetakse 1l vett. Värske pasta siduvaineks on muna ja seetõttu saab seda säilitada ainult paar päeva külmkapis. Poelettidele jõuab pasta tavaliselt kuivatatult
annaabi.ee 
