Üldjuhul käituvad oksüdeerijatena vesinikioonid. Lämmastikhappe ja väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu. Oksüdeerijatena käituvad hoopis nende hapete anioonid. Sulfaatioonide redutseerumisel tekib enamasti vääveldioksiid SO2, kuid mõnel juhul võib tekkida ka H2S. Lämmastikhape ja kontsentreeritud väävelhape (HNO3 ja H2SO4) ei reageeri kõige vähem aktiivsete metallidega. Ka ei reageeri veel mõned keskmise aktiivsusega metallid, nt. Ni,Cr,Al,Fe, sest H2S04 passiveerib neid metalle. tekib oksiidkiht, mis takistab korrosiooni. Kontsentreeritud lämmastikhappe reageerimisel metallidega tekib enamasti NO2. Lahjendatud lämmastikhappe reageerimisel vähemaktiivsete metallidega tekib NO. METALLIDE KORROSIOON metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Millise metalli korral tekib korrosiooni eest kaitsev oksiidkiht metalli pinnale? Al , Zn, Sn ja Cr. Metallide seisukohalt korrosiooni protsessis, annab metall elektrone ära
Kroomi alarühma kuuluvad metallid kroom(Cr), molübdeen (Mo) ja volfram (W). Nende elementide elektronkonfiguratsiooni iseloomustab 6 valentselektroni, mis asuvad s- ja d- alatasemel. Kroomi alarühma elemendid on lihtainetena hõbevalge värvusega, rasksulavad ja suure kõvadusega metallid. Kroomi alarühma metallid on keemiliselt väheaktiivsed, õhus püsivad nad muutumatutena ega reageeri veega, kõrgemal temperatuuril reageerivad mitmete mittemetallidega. Kontsentreeritud lämmastikhape passiveerib metallid, tekitades nende pinnale püsiva kaitsekihi. Kroom on kõige kõvem metall ning volfram kõige kõrgema sulamistemperatuuriga ( 3390º C) metall. [7, lk 376] 5 Kroomi ühendid Kroomil on väga palju erinevaid ühendeid. Ta võib moodustada nii oksiide, hüdroksiide, sooli kui ka happeid. Kroomi oksiididest tuntumad on Cr2O3(pilt 5) , CrO3, CrO ja CrO2.
energiat. 41. Ligikaudu mitu erinevat valku on inimeses? Inimeses on ligikaudu 50 000 erinevat valku. 42. Teatud juhtudel võib valkudes esineda fosforüleeritud seriinijääk. Kas seriinijäägi fosforüleerimine toimub enne või pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse? Seriinijäägi fosforüleerimine toimub pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse. Seriini fosforüleerimine ATP poolt kas aktiveerib või passiveerib valku. 43. Millist polümeeri struktuuri tasandit määratakse sekveneerimise abil? Sekveneerimise abil määratakse primaarstruktuuri. 44. Kas peptiidsideme ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine? Põhjendage. Ei ole, sest peptiidsidemel on suuresti kaksiksideme iseloom. 45. Joonistage toodud aminohapete baasil dipeptiid transkonfiguratsioonis. (võivad olla erinevad aminohapped). 46. Näidake (noolega) milliste sidemete ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba
hulgast, mis on energeetiliselt kulukas protsess. Samuti on tarvis kontrollmehhanisme ja vigade parandust, mis nõuab samuti täiendavat energiat. 41.(136) Ligikaudu mitu erinevat valku on inimeses? c) 50000 42.(137) Teatud juhtudel võib valkudes esineda fosforüleeritud seriinijääk. Kas seriinijäägi fosforüleerimine toimu enne või pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse? Pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse. Seriini fosforüleerimine ATP poolt kas aktiveerib või passiveerib valku, näit. glükogeeni fosforülaasi. 43.(138) Millist polümeeri struktuuri tasandit määratakse sekveneerimise abil? a) primaar 45.(140) Kas peptiidsideme ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine? ei ole 46.(141) Joonistage toodud aminohapete baasil dipeptiid trans konfiguratsioonis. Sarnaselt C=C kaksiksidemele võivad ka peptiidsidemega külgnevad koplanaarsed grupid asetseda teineteise suhtes kas, cis või trans konfiguratsioonis
known drugs today (Source: Science, 17th March 2000, vol. 287, pp19601964) http://www.biomed.drexel.edu/new04/Content/news_events/display_event.cfm?EVENT_ID=238 42.(137) Teatud juhtudel võib valkudes esineda fosforüleeritud seriinijääk. Kas seriinijäägi fosforüleerimine toimu enne või pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse? Pärast seriini lülitamist polüpeptiidahelasse. Seriini fosforüleerimine ATP poolt kas aktiveerib või passiveerib valku, näit. glükogeeni fosforülaasi. 43.(138) Millist polümeeri struktuuri tasandit määratakse sekveneerimise abil? a) primaar b) sekundaar c) tertsiaar d) kvaternaar 44.(139) Kas joonisel on kujutatud valgu primaar, sekundaar, tertsiaar või kvaternaarstruktuur? (võivad olla erinevad joonised). Vaadake "Valkude struktuur" joonis 7.27 45.(140) Kas peptiidsideme ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine? ei ole 46
annaabi.ee 
