Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud ja zurnaalid ning seega tehingu summade läbikandmist (sissekannete tegemist) raamatu ehk konto vasakul poolel nim. debiteerimiseks ning paremal pool krediteerimiseks. Igale bilansikirjele vastab kindel konto, vastava nimetusega. Bilansi alusel jagunevad RMP kontod aktiva ja passivakontodeks, mis näitavad üksikuid vara ja vara katteallikate ( kapitali) seisu. Aktiva kontodel näidatakse deebet poolel vara algjääk (saldo raamatupidamises kasutatakse) ja konto suurenemine, kreedit poolel konto vähenemine. Aktivakonto skeem DEEBET KREEDIT Vara algjääk (saldo) Suurenemine (+) Käive Vähenemine () Vara lõppjääk (saldo) Käive
riigiasutustesse. Kontode klassifitseerimine viis kontoplaanini ja plaan andis registreerimiseks erinevaid võimalusi. Ühte ja sama majandustehingut sai vormistada erinevate raamatupidamiskannetega. Stevin soovitas kasutada isikustamata kontosid ning oli esimene proovibilansi kokkuvõttel tugineva aruande koostaja. Stevinit peetakse kontode jaotusteooria loojaks (kõik kontod jaotatakse aktiva- ja passivakontodeks, mis tagab raamatupidamiskannete tegemisel tasakaalu), samuti on ta mõningatel andmetel kasumiaruande väljamõtleja. 14.Jacques Savary oli jurist ja raamatupidamisala asjatundja. Kuulus on kommertskoodeks (1637 aastal), mille kolmandas osas oli sätestatud raamatupidamise korraldus kaubanduses, rahavahetuskontorites ja pankades. Tema arvates tuli pidada nii põhi kui ka abiraamatuid. Ta formuleeris ühe
välja tuua vigu arvestuses. Kontod kujutavad endast ettevõtte majanduslike vahendite, nende allikate ning majanduslike operatsioonide kohta kogutud informatsiooni. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto(d). Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Konto vasem pool on deebet ja parem pool kreedit (liigume vasakult paremale) Aktivakirjetele avatud kontosid nimetame aktivakontodeks, passivakirjetele avatud kontosid passivakontodeks. Deebeti ja kreediti tähendus on aktiva- ja passivakontodel erinev. Deebetkontodele kirjendamist (summade kandmist) nimetatakse debiteerimiseks ja kreeditkontodele kirjendamist nimetatakse krediteerimiseks. Käiveteks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägita ehk saldota), seega deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse deebetkäiveteks ja kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse kreeditkäiveteks. AKTIVAKONTO Konto MATERJALID
annaabi.ee 
