,,võrratu", kuigi suurem osa sellest vihkamisest on hetketunne ja minu arvates pigem eitus enese ees. Vihkan elamist New Yorgis. Vihkan taksosid, Madisoni avenüü busse, kus juhid ja kõik teised su peale karjuvad, et sa väljuksid tagauksest, vihkan, kui mulle tutvustatakse tüüpe, kes nimetavad Luntisid ingliteks, vihkan liftis sõitmist, kui tahaksin olla värskes õhus, vihkan, kui mulle Brooksi juures pükse jalga passitakse... (lk 114-115) Holdeni isa, enne abiellumist katoliiklane, on aktsiaseltsi advokaat, ema pidevalt suitsetav erksa unega närviline naisterahvas. Vanem vend D.B. oli kirjanik, kes Holdeni meelest müüs ennast Hollywoodile maha. Holdenist kaks aastat noorem vend, tulipunaste juustega ja temast viiskümmend korda intelligentsem Allie suri 11-aastaselt leukeemiasse. Holdeni mäletamist mööda oli vend vasakukäeline, pesapallikinnas luuletusi täis kirjutatud ja kena ning
5. Mida Holden vihkab? Miks? Holden vihkas jüngreid, sest nad ei teinud muud, kui vedasid Jeesust alt. Vihkas sõna ,, võrratu", sest see oli tema arvates vaid õõnes sõnakõlks. Vihkas näitlejaid, sest nad ei ole kunagi laval nagu loomulikud inimesed. Vihkas kooli, elamist New Yorgis, taksosid, Madisoni avenüü busse, tüüpe, kes nimetavad Luntisid ingliteks, liftis sõitmist, kui Brooksi juures talle püksi jalga passitakse. Vihkas, kui keegi hüüdis talle ,,Õnn kaasa", sest see oli lihtsalt masendav. Vihkas neid, kellel olid odavad kohvrid. 6. Mida arvab Holden tulevikust? Mida ta pelgab? Millest ta unistab? Holdeni unistuseks on olla laste püüdja ja kaitsja rukkipõllul varitseva kuristiku serval, et mänguhoos sinna sattunud lapsi ohu eest kaitsta. Tegelikult tahaks Holden, et keegi teda ennast kogu selle kummalise ja kurja maailma eest kaitseks. Ja nii ta otsib
Samuti võib olla madal enesehinnang ja tuntakse ennast millegi pärast süüdi. Ei tunta rõõmu inimestest ega asjadest, mis varem inimest rõõmustasid. Tuntakse väga vähest huvi oma perekonna või töö vastu. Keskendumisvõime on tunduvalt alanenud. Ei olda enam võimeline lugema raamatuid, jälgima ajalehti, uudiseid või filme. Väikesed igapäevaelus ette tulevad ülesanded tunduvad inimesele ületamatud. Võib olla raske otsuseid teha. Puudub huvi seltskonna vastu. Tihti passitakse kodus ning puudub soov välja minna. On tavaline, et mõõdukat depressiooni põdedes võib tuju ööpäeva jooksul muutuda. Näiteks võidakse ennast hommikul tunda vaevatuna, kuid mida õhtupoole, seda paremaks enesetunne läheb. Inimene ei saa hästi magada ega tunne ennast puhanuna. Üsna kerge võib olla uinuda, kuid ärgatakse pärast mõnetunnist magamist ja uni on kadunud. Mõõduka depressiooni ajal kipub söögiisu vähenema. Selles ei ole midagi
annaabi.ee 
