4) 1819aasta- Sama seadus, mis eelmine, ainult, et nüüd Liivimaal. 4) 1849aasta- tsaarivalitsuse poolt heaks kiidetud uus Liivimaa talurahvaseadus: kinnitas mõisnike õigust nii mõisa- kui ka talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. Mõisnik võis seda talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus andis võimaluse talupoegadel endale talu osta. 5)1856aasta- Sama seadus, mis eelmine, ainult, et nüüd Eestis. · Passireform: 19.sajandi alguses said talupojad endale piiratud liikumisvabaduse. Talupoegade viibimine väljaspool kodu oli võimalik ainult passi olemasolu korral, mida väljastati talupoegadele väga vähe. 1863.aastal võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna
kitsendused talupoja omandiõigusele ja tegutsemisvabadusele, talurahva relvakandmiskeeld, mõisniku õigus talupoeg võõrandada (nt müüa) Ühiskonnaajalugu uusajal: - pärisori: inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa (tulemuseks talupoja mõisakoormiste normeerimatus ja nende tõrjutus riikliku tasandi avalikust elust) - sügav ühiskondlik ebaõigus 2. Eestlaste emantsipeerumine 19.saj: - Mh pärisorjuse kaotamine (1816/1819), teoorjuse likvideerimine (1849/1856/1868) ja passireform (1863) võimaldasid eestlaste majanduslik-ühiskondliku emantsipeerumise alguse - J.V.Jannsen võttis ,,maarahva" asemel kasutusele defineeriva nimetuse ,,eestlased" (1857) - Rahvusaate mõjul eestlaste vaimne emantsipeerumine ja moodsa rahvusliku identiteedi kujunemise algus 1860ndatest alates Eestlased, võõrad ja baltisakslased: - eestlaste hulka sulandus 16.-17.saj erineva päritoluga talurahvast sisserändajaid
annaabi.ee 
