iga nädal uus kantaat.Varustas linnakirikuid muusikaga. Isiklik elu-Esimese naise, Maria Barbaraga oli tal 7 last. Aasta pärast esimese naise surma abiellus Bach Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini (13 last). Elu lõpuks jäi Bach pimedaks. TÄHTSUS- Bach oli kõigi aegade suurim helilooja. Tema looming on nagu kokkuvõte eelnevate põlvkondade kogemustest, nagu piiritähis uue ja vana muusika vahel .Looming kirjutas kantaate,magnifikaate,passione,instr.muusikat.Kirjutas teoseid, kus kasutas kõiki helistikke.Kirjutas "Fuugakunsti".Suurim vokaalinstr teos Missa"h-moll"
(3) 1720.aastal abiellus Bach uuesti Anna Magdaleenaga. Aasta pärast abiellus ka vürst. Vürstinna ei mõistnud Bachi muusikat ja ei sallinud teda ning kui vürstinna ootamatult suri, muutus ka vürtst Bachi suhtes ükskõikseks. Leipzig (1723 - 1750) Leipzigisse tuleb Bach 1723. Aastal, kus ta töötab Thomaskirche kooli kantorina. Ta pidi koolipoistele ladina keelt ja muusikat. Siis ta pidi veel kirjutama kiriku pühade jaoks kantaate, oratooriume, messe, passione ning viia linna kirikumuusika eeskujulikku korda. Palk oli väga väike võrreldes töökoormusega, kuigi kantori kohale oli palju tahtjaid. Töö oli raske ja poisid halva ettevalmistusega ning kirikuisad ei teinud olukorra parandamiseks midagi. Nad ajasid süü kantori kaela. Seda rasket tööd tegi ta elu lõpuni. Viimastel aastatel hakkas ta silmanägemine kehvenema, kuid loomingulist tööd ta ei katkestanud. Hiljem kaotas ta lõplikult nähemise. Tema
Tabel 1. Missade teosed 9 Kahtlusalused teosed: "Missa Ad fugam" (4-h) "Missa Da pacem" (4-h) "Missa Une musque de Biscaye" (4-h) 2.1.1 Missaosad Autorsus on kahtluse all, välja arvatud "Credo De tous biens playne". "Credo Chascun me crie" (= Des rouges nez) "Credo Vilayge (II)" "Credo [Quarti toni]" "Gloria De beata virgine" "Sanctus De passione" "Sanctus D'ung aultre amer" "Credo Vilayge (I)" "Credo La belle se siet" (ilmselt Robert de Févin) Enamik neist tehnikatest, eriti "parafraseerimine" ja "parodeerimine" said 16. sajandi esimesel poolel standardiks. Josquin oli nende alal pioneer. Ta mitte ainult ei seganud erinevaid tehnikaid, vaid ka lõi need tehnikad. 2.2 Motetid Josquini motettide stiil varieerus peaaegu täielikust homofooniast rikkalikult kaunistatud kontrapunktiliste fantaasiateni
annaabi.ee 
