5. Passikorralduse seadus 1863. Õpik lk. 138. Pärisorjuse kaotamise järel 19.sajandi esimesel veerandil said talupojad endale piiratud liikumisvabaduse. Talupoegade viibimine väljaspool kodukohta oli võimalik üksnes passi olemasolu korrla. Kuni 19. Sajandi keskpaigani väljastati talupoegadele passe siiski väga vähe. Eriti keeruline oli minna väljapoole sünnikubermangu, näiteks Liivimaal tuli hankida rüütelkonna nõusolek ning passi vormistas kubermanguvalitsus. Järelvalvet passikorra täitmise üle teostasid kihelkonnakohtud ning adra- ja sillakohtud. Talupoegade piiratud liikumisvabadus hakaks 19 sajandi keskpaigal üha selgemalt takistama ühiskonna majanduslikku edenemist. Seda mõistsid nii mõisnikud kui ka keskvalitusus. 1863.a. võeti kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Selle said vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud
moonastamise ja küütimisega seotud kohtustused. 1874. kehtestati üldine sõjaväekohustus, mis lühendas teenistusaega 3-5aastani. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine ja muud tööd vallas (kirikumaks). Passikorraldus Talupoegade viibine väljaspool kodukohta oli võimalik ainult passi olemasolul. Passe välistati talurahvale vähe, neid vormistati kubermanguvalitsuses. 1889. kihelkonnakohtud ja adra-ning sillakohtud jälgisid passikorra täitmist ja pidasid ka passide registreerimis raamatuid. Talupoegade liikumisvabadus hakkas takistama ühiskonna majanduslikku edenemist. 1863. võeti vastu kolme Balti kubermangu ühine passikorraldus seadus. · 21-aastased talupojad , kes on oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise said taotleda passi 3 kuuks kuni 3 aastaks · passis kirjas pikkus, juuste ja silmade värv, näo kuju ning kuhu läheb