1, 5 427 i γ = 1 − = 0,307 783 Talla kaldetegur b γ = b q = (1 − α tan ϕ) = (1 − 0,15 tan 35) = 0,80 2 2 Rd = 2,0⋅2,0(0,5⋅2,0⋅18,5⋅45,23⋅0,8⋅0,7⋅0,139 + 1,1⋅17,5⋅33,3⋅0,8⋅1,574⋅0,307)/1,5 = = 834 kN > Vd = 783 kN Kandevõime on tagatud! Lihkekontroll Rd = 783⋅(tan35)/1,2 = 457 kN > Hd = 427 kN Horisontaaljõu vastuvõtmine on tagatud ilma pinnase passiivsurvet arvestamata Talla laiuse esialgsel määramisel võib kasutada valemit 4.6. Valemis esinev V on tallaga risti mõjuv komponent. Tegurid a3 ja a4 tuleb dreenitud tingimuste puhul arvutada antud juhul seostega a3 = 0,5 N γ γsγ iγ bγ /γR a 4 = (q ′N q s q iq bq + c′N c sc ic bc ) / γ R Kuna lihkekindluse tagamisel mängib olulist rolli horisontaalkoormuse ja vertikaalkoormuse suhe, on soovitav ka esialgse lahenduse leidmisel vundamendi
Rakenduspunktist kõrgemal on tegemist tõmbepingega. Kuivõrd pinnase tõmbetugevus on väga väike või puudub üldse (liivpinnas), realiseerub Mindlini lahendusele põhinev pingejaotus ainult sel juhul kui tõmbepinge ei ületa pinnase omakaalust tingitud survepinget. Vundament (Jürgensoni pildid) Vaata õppejõu sladid 2.Pinnase omadused.pinged pinnases. lk 118-125! 22. Kirjeldage tugi ja sulundseintele mõjuvaid jõudusid ning aktiiv- ja passiivsurvet. Nõlva varisemist takistavale tugiseinale või muule piirdele avaldab pinnas survet. Pinnasesurved (aktiivsurve ja passiivsurve) on peamised tugiseinale mõjuvad koormused, mis määravad seina püsivuse ja tugevuse. Lisaks avaldavad tugiseinale mõju ka hõõre pinna ja seina vahel ning hõõre seina all. (EMÜ vastustest) Tugi- ja sulundseintele mõjub pinnase tugevus ja mahukaal, seinapinna karedus, seina kuju
siis loogiliselt hõõrdenurk võrdub sisehõõrdenurgaga =. Otsustavaks jääb see arvutusskeem, mis annab väiksema püsivusteguri. Kuna passiivsurve mobiliseeritakse täielikult suure paigutuse korral, mis võib seina suhtes olla lubamatu, siis selle asemel arvestatakse kinnihoidva jõuna paigalseisusurvet P0, aktiivsurvet või võetakse passiivsurve ainult pooles ulatuses. Võimalike ettenägematute kaevetööde tõttu seina ees ei arvestata passiivsurvet ülemise 0,5÷1,0 m ulatuses. 10.7.3 Kontroll lihkele talla pinnas Lihkekindluse kontroll toimub samasuguste arvutusskeemide alusel kui kontroll ümberlükkamisele. Nihutavaks jõuks on pinnase aktiivsurve horisontaalkomponent, lihkele vastutöötavad on seinaesise pinnase passiivsurve ning hõõrdejõud (või adhesioon) pinnase ja talla vahel. Passiivjõudu käsitatakse sama ettevaatlikult, kui ümberlükke kontrollimisel
annaabi.ee 
