Rostvärgi paiknemiskõrguse määramisel arvestatakse pinnase planeerimiskõrgust, sokli konstruktsiooni, silmas pidades ka külmakerkeohtu. 34. KOORMUSE TEISENDAMINE ÜKSIKVAIA, VAIAREA JA VAIAVÄLJA VAHEL. Tugiseinad 35. AKTIIVSURVE JA PASSIIVSURVE OLEMUS LÜHIDALT. Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. 36. SULUNDSEINA TÖÖTAMISE PÕHIMÕTE, KOORMUSTE SKEEM. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt. Summaarse koormusskeemi koostamine on kõrval joonisel.
horisontaalkomponent ja mille sildeks on toepostide vahekaugus. Vajalik laua-paksus leitakse valemiga t = L*q´/ fm,d , kus L on toepostide vahekaugus; q´ - pinnasesurve fm,d - puidu arvutuslik paindetugevus (võib võtta 13 N/mm2). Aktiiv- ja passiivsurve Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt. Summaarse koormusskeemi koostamine on kõrval joonisel. Aktiivsurve leitakse valemiga Pa =0,5 ´Ka(d+h+h0)2 Ka = tan2(450 -/2) kus
nimetatakse pinnase aktiivsurveks (aktiivsurvepingeks) . (EMÜ v) Aktiivsurve koosneb kolmest komponendist: . Ka aktiivsurvetegur, Ka = tan2( 45° - / 2 ); kus: pinnase mahukaal; c pinnase nidusus; pinnase sisehõõrdenurk; q maapinnale mõjuv hajukoormus. Tugisein liigub mingi välisjõu tõttu pinnase poole, pinnasesurve saavutab oma ülempiiri, mida nimetatakse pinnase passiivsurveks (passiivsurvepingeks). (EMÜ v) Passiivsurve koosneb kahest komponendist: kus:Kp passiivsurvetegur, Kp = tan2( 45° + / 2 ); H silla tugiosade kaudu üleantav kiirendus- (pidurdus- ) jõud. TÄPSEMALT: Joon 10.1 toodud mudel. Sein (1) on kinnitatud sarniirselt läbipaistvate seintega renni põhja külge. Seina ülaosas asuvad mõõtkell (2) paigutiste ja dünamomeeter (3) seinale mõjuva jõu mõõtmiseks. Dünamomeetri asendit on võimalik kruviseadme abil muuta
annaabi.ee 
