ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust. Oluliseks eesmärkide saavutamise vahendiks on tulupoliitika, mille kujundamisel lähtutakse võrdsete võimaluste ideoloogiast, kuid mida täiendatakse ümberjaotamise põhimõttega selliselt, et Gini koefitsient Eestis jõuaks EL keskmisele tasemele ja alla vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal väheneks. Tööturupoliitika. Tööturupoliitikas on põhirõhk suunatud senistelt passiivsetelt meetmetelt aktiivsetele (ümberõppe ja tööturule tagasipöördumise soodustamine), tööturupoliitikale suunatakse eelarvest vahendeid EL keskmisel tasemel. Haridussüsteemi arendamisel lähtutakse tööturunõudluse ja haridussüsteemi vastavuse põhimõttest, välja kujundatakse elukestva õppe süsteem. Sotsiaalpoliitika. Tõrjutud ja halvemini toimetulevatele sotsiaalsetele rühmadele on loodud toimivad tugisüsteemid,
hõive kui tähtsaim ühiskonna sidumise vahend, töösuhete paindlikumaks muutmine, hõive soosimine (isegi nõudmine) sotsiaalhüviste asemel, seniste töötute kaitse ja hõivega tegelevate institutsioonide reform kõikjal Euroopas. Riigi jõulisem roll Varasem töötute kaitse poliitika pole tõhus. Ei saa jätta inimese valida, millal ta tööturule naaseb, töötute käitumine vajab suunamist- tööotsimine, ümberõpe, nõustamine (kõige hilisem meede). Kaitselt (ehk passiivsetelt meetmetelt) aktiveerimisele- from PLMP (toetused) to ALMP. ALMP erinevad tahud: 1.Inimkapitali investeeriv ALMP. 2.Töö leidmise soodustamine (re-entry facilitation; nimetatud ka re-commodification) nt teenused, start-up’id, nõustamine jm takistuste vähendamisele suunatud. 3.Nn parking-meetmed- meetmed, mis hoiavad inimesed nö tegevuses; ei pruugi otseselt suurendada töö leidmise tõenäosust ega inimkapitali.
annaabi.ee 
