Ettevaatlik kohus võib niisugust tagajärge alati vältida ka intensiivset kontrolli nõudvat kriteeriumi rakendes. Eeldagem siiski, et kontrolli võetakse tõsiselt ja vähemalt kahe viimase mudeli puhul tuleb ette juhtusid, mil norm jäetakse rakendamata, neljanda mudeli puhul sagedamini kui kolmanda puhul. Nüüd võime esitada küsimuse: millise neist neljast mudelist peaks valima Eesti Riigikohus? Senise praktika põhjal tundub, et kaldutakse esimese, kõige passiivsemat kontrolli nõudva lahenduse poole. Vähemalt nõnda näivad arvavat Riigikohtu kriitikud. Eestis puhkenud vaidluse aluspõhimõtete rolli üle võib niisiis ümber sõnastada küsimuseks, kas Riigikohus peaks liikuma mõne aktiivsema kontrollimudeli suunas. Mida muud võiks tähendada nõue, et aluspõhimõtteid peab võtma senisest tõsisemalt? Kuna on raske ennustada, kuidas toimiks kontroll kolmanda ja neljanda mudeli järgi ja millised tagajärjed sellel
Maailm. Meedia‖ andmetest on otsitud internetikasutajate tüüpe juba 2002. aastast. Klasteranalüüsi abil on leitud kuus põhilist internetikasutaja tüüpi, mis on oma iseloomult võrdlemisi sarnasena püsinud läbi erinevate küsitluste. Tüüpe võib jagada üldisemalt kaheks – ühelt poolt kolm aktiivsemat internetikasutaja tüüpi (mitmekülgne kasutus, praktiline- pragmaatiline infokeskne kasutus, meelelahutusele ja suhtlemisele orienteeritud kasutus) ning teiselt poolt kolm passiivsemat internetikasutaja tüüpi, kelle seas on samuti informatsioonile ning 19 meelelahutusele orienteeritud kasutajad ning vähekasutajad, kes puutuvad internetiga kokku nii harva, et pole võimalik eristada selgelt väljakujunenud praktikaid. Vaadeldavad tüübid erinevad ka internetikasutuse sageduselt. Üldiselt on internetikasutajate seas 96% neid, kes on viimase nädala jooksul internetti kasutanud. Kolme aktiivsema tüübi seas
annaabi.ee 
