liiget: 1) aktiiv ja 2) passiiv. Aktiivlause tegevussubjekt on normaaljuhul identne grammatilise subjektiga. Passiiv seevastu väljendab seda, et tegevussubjekt on lause grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud. Eesti keeles on tegumoekategooriaga seoses räägitud isiku väljendamisest, mida näitavad ka kategooria liikmete traditsioonilised nimetused PERSONAAL e isikuline tegumood ja IMPERSONAAL e umbisikuline tegumood. Viimast on nimetatud ka impersonaalseks passiiviks. Personaali-impersonaali vastandus on morfoloogiline, aktiivi-passiivi vastandus avaldub süntaktilisel tasandil. Personaal on tegumoekategooria neutraalne liige, mille puhul tegevussubjekt tavaliselt realiseerub lauses alusena. Isikulisel tegumoel ei ole tunnust. Impersonaal näitab, et tegevus lähtub indefiniitsest elus tegijast – umbisikust –, kes jääb lauses eksplitsiitselt väljendamata. Nt õues kakel/da/kse, kakel/d/i
Aktiivlause tegevussubjekt on normaaljuhul identne grammatilise subjektiga. Passiiv seevastu väljendab seda, et tegevussubjekt on lause grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud. Eesti keeles on tegumoekategooriaga seoses räägitud isiku väljendamisest, mida näitavad ka kategooria liikmete traditsioonilised nimetused PERSONAAL e isikuline tegumood ja IMPERSONAAL e umbisikuline tegumood. Viimast on nimetatud ka impersonaalseks passiiviks. Personaali- impersonaali vastandus on morfoloogiline, aktiivi-passiivi vastandus avaldub süntaktilisel tasandil. 28. Kõneliigikategooria - Kõneliik on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava situatsiooni jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv (tunnust pole); 2) eitav kõneliik e negatiiv (tunnus "ei" või "ära"). 29
annaabi.ee 
