Keelesüsteemis on kohe teada, mis valentsilised verbid on. · Daativi nihe ditransitiivne verb võib esineda 2 objektiga. Argumentide struktuur püsib arvuliselt sama, aga sisu muutub: I brought the letter to John VS I brought John the letter. Muudetakse argumentide struktuuri. · Soome kausatiivverbid kausatiivverbi abil võib vahetada objekti ja subjekti (nt lapsed mängivad palli vs pall mängitab lapsi). Sarnaneb passiiviga. 40. Valentsi suurendamine Poiss jookseb (sihitult) VS Poiss jookseb sadat meetrit. Sporditemaatikas tehakse 1-valentsilisest 2-valentne. · Aplikatiivid mõnes keeles on võimalik viia vabasid laiendeid objektiks ja sellega suurendada valentsi ühe võrra. Normaalolekus on väiksem valents, aga lisatakse midagi juurde. Verbile lisatakse tunnus, mis võimaldab sinna midagi juurde tuua. · Kausatiivid kausatiivkonstruktsioonid on morfoloogilised, leksikaalsed ja perifrastilised.
aspekti liike: (vt trageli konspekt) 1. imperfktiivne aspekt 2. kontinuatiivne aspekt 3.progressiivne aspekt 4.habituaalneperfektiivne aspekt aspektikat. eesti keeles: verb +mas ; eesti keeles: osasihitsese ja täissihitise vastandus - objektivalik sõltub tegevuse piiratusest kirjutasin raamatu, kirjutasin raamatut (käändeeristus) ent lisatakse perfektiisuse adverbe : ma leidsin rahakoti, ma leidsin rahakoti üles. Nn. possesiivne perfekt Mu-l on auto pes-tud (I have washed my car); Seotus passiiviga - tud vormi gloss on ppp (passiivi gloss) - selle aspekti ametlik nimetus on resultatiiv mis väljendab tulemuse saavutamist! Käändemärgistus (vt. igaks juhuks Trageli konsp.-st üle) 1. nomitaniiv-akusatiivne süsteem (eesti keeles, kõik eur keeled) 2. abs-ergatiivne süsteem (baski keel) alus: see, kuidas käänete abil anda edasi sihistisliku lause kaht osalist (agent, patsient) ja mittesihitusliku lause ainsat osalist.
annaabi.ee 
