kehaasendit vajalikus asendis); ihaste asümmeetriline areng, mis esineb tihti sportlastel, nt tennisistidel, kelle treeningus pole küllaldaselt üldkehalist ettevalmistust ning harjutused on ainult spordiala spetiifilise iseloomuga. Rühihäired mõjuvad olla ebasoodsalt mitmete organite funktsioneerimisele: väheneb hingamisreserv, mis väljendub suurenenud hapnikutarbimise tingimustes; nõrgenenud kõhulihaste tõttu tekivad sapipõie ja soolestiku passaazi häired ning kõhuorganite allavaje; muutunud gravitatsioonijõu tõttu häirub põlveliigese keskseis, mis loob eeldused põlvede vaarus-(O-jalad) ja valgusseisu (X-jalad) tekkeks; ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. Rühihäirete ravi oleneb nende raskusastmest. Kui hoiak on kergesti korrigeeritav sirutamisel ja keha raskuskeskme muutmisel, siis on abi ravivõimlemisest ja massaazist, lisaks võib kasutada toetavat korsetti. Võimlemises on rõhk asetatud
Debussy on pianist, dirigent, helilooja. Ta lõpetas Pariisi konservatooriumi, hiljem täiendas ennast Roomas. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillide suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Esimene suurem teos süit ,,Bergamasque" 1890-ndatel kirjutatud. Debussy klaverimuusikas on hästi palju passaazi (üles-alla lainetamised, akordid üles-alla tervel klaveril). Vastab üksteisele kaugeid helistikke, mis ei ole lihtne. Claudel ei olnud kerge täpne muusika (nt. Mozart), vaid hajus ja keeruline muusika, et tekitada impressioni. Klaveril pedaliseerimine muutub ilma vahedeta nii, et ei oska arvatagi. Ei puhasta akordi, vaid jätab tuleb jätta kõik kõlama, mis tekitab segase heli. Debussy ja Ravell moodustavad 20.sajandi loomingu tuumiku. Debussy klaverilooming, nt
*Heidenhaini järgi: väike magu on suurest maost eemaldatud. Parasümpaatiline regulatsioon elimineeritakse ehk närvid on läbi lõigatud. Alles on veresooned, millest sümpaatilist saab innervatsiooni, kuid see on näärmeregulatsioonis tagasihoidlik. Saab uurida humoraalset mõju.). Gastroenteraalne anastomoos, kunstlik ühenduse loomine mao ja peensoole/ söögitoru ja peensoole/ peensoole erinevate osade vahel, nii et ei esine enam normaalset toidu passaazi. Selgitatakse, milliseid muutusi seedekulglas passaazi muutus esile kutsub. Nende katsete tulemusi saab kasutada inimeste sooletrakti operatsioonide planeerimisel (vähi või haavandi tõttu). Gastroenteraalanastomoosid võivad olla ka akuutsed. Eksperimentaalsete uurimismeetoditena kasutatakse ka seedenäärmete stimulatsiooni, sest puhkeseisundis paljud näärmed üldse ei tööta. Stimuleeritakse näiteks toiduga (see on nõrk ärritaja). Kui soovitakse maksimaalset stimulatsiooni,