aasta paiku ja tõi meile ridamisi korralikud talved. Pinnavee jahutamise ja sooja Euroopasse toimetamise eest hoolitsevad tuuled. Tuulte tugevus sõltub jällegi vee pinnakihi temperatuurist. Golfi hoovuse sünniloost ja varasemast käitumisest Golfi hoovus pole igavesest ajast Atlandi ookeani soojakonveieri tööd teinud. Tema sündimine on suure kerkimise tagajärg. Kuni PõhjaAmeerika ja LõunaAmeerika seisid teineteisest eraldi, liikusid passaatidest (põhja pool kirdest ja lõunapoolkeral kagust puhuvate tuulte) aetud veemassid nende kahe vahelt läände. Mida madalamaks läbipääs maa kerkimise tõttu muutus, seda vähem vett sealt läbi pääses, ning umbkaudu 4,6 miljonit aastat tagasi läkski tasapisi käima Euroopa looduslik keskküte. See ei tööta ideaalselt ühtlases rezhiimis. Ebaühtluse põhjus seisneb selles, et vahel toimub polaarmeredes
ja Ida- ekvatoriaalses Vaikses ookeanis, eriti La Niña aastatel. [6] 9 2.2.1. Ekvatoriaalne upwelling, El Niño ning La Niña nähtused Joonis 6. kujutab tüüpilist atmosfääri ja ookeanilise tsirkulatsiooni, mis eksisteerib troopilises Vaikses ookeanis. [14] Tavaliselt Vaikse ookeani lääneosas pinnakihi temperatuur on mõne kraadi võrra suurem kui Lõuna-Ameerika rannikuvetes. See on tingitut passaatidest, mis puhuvad idast läände piki ekvaatorit ning võimaldavad külma, toitainete rikka, Lõuna- Ameerika looderannikust pärineva vee tõusu ehk upwelling’ut (vt 2.2). Ka need samad tuuled lükkavad pinnakihi vett läände, mille tulemusena vesi koguneb Vaikse ookeani lääneosas. Indoneesia ranniku keskmine merepinna kõrgus on umbes 0,5 meetrit kõrgem kui on Peruus. [12,14] Joonis 6. Vaikse ookeani tüüpiline seisund. (Allikas: Effects of ENSO in the Pacific. National Weather Service
poolustepoole ning laskub uuesti nn hobulaiustel, ca 30° juures. Atmosfääri alumises kihis asendab ülesliikunud õhku jahedam õhk kõrgematelt laiustelt. Coriolise jõu mõjul kaldub see jahedam õhk põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule põhjustades püsiva suunaga nn passaatuuled. Põhjapoolkera passaadid puhuvad kirdest, lõunapoolkera passaadid kagust. Kui maakera ei pöörleks, puhuksid passaadid põhja- lõunasihis. passaatidest kõrgemal puhuvad vastassuunalised tuuled antipassaadid. Passaatide vertikaalne ulatus on suurim ekvaatori lähedal: suvel 15 km, talvel kuni 2 km. Passaattuulte keskmine kiirus aluspinna lähedal on 56 m/s. Passaattuultel oli suur majanduslik tähtsus purjelaevade ajastul. Põhja- ja lõunapoolkera passaate lahutab ekvaatori juures alumistes õhukihtides vaikusevöönd (ingl k doldrums), kus Coriolise kiirenduse mõju on tühine. Soe, niiske õhk tõuseb ja kondenseerub pilvedeks
annaabi.ee 
