madalama rõhuga ala. · Sel juhul kannab Peruu hoovus külma veemassi välja ekvaatorini, kust see passaathoovuse mõjul edasi lääne poole kantakse. · Kõige soojem vesi koguneb Vaikse ookeani lääneossa. Peruu rannikumeri on hapniku-, toitainete- ja kalarikas, lmastik aga täiesti kuiv. · Seda seisundit nimetatakse La Nina (hisp. k tüdruk) nähtuseks. · El Nino ehk sooja faasi korral paikneb madalama õhurõhuga piirkond ümber Vaikse ookeani kesk- ja idaossa. · Passaathoovus nõrgeneb, ekvatoriaalne läänetuulte hoovus tugevneb ja veepinna temperatuur tõuseb alal kuni 5 °C võrra. · Viimaste aastakümnete kõige laastavam El Nino esines 1982-1983. aastal. Hiljem on ta tugeval kujul esinenud 1986-1987, 1991- 1995 ja 1997-1998. · El Nino tekkepõhjused on tänapäeval täpselt välja selgitamata. · El Ninoga kaasnevad maakera erinevates piirkondades kindlasuunalised ilmastiku kõrvalekalded, mis võivad omandada
esinevad eeskätt Vaikes ookeani ekvatoriaalses ja sub-arktilises piikonnas. 3. Veetemperatuur Temperatuur langeb sügavuse suurenedes. Termokliini olemasolust ja selle sügavusest sõltub toiteainete ringlus Igal vetikaliigil on välja kujunenud oma temperatuuri optimum, kus läbi viia max fotosünteesi. 4. Hoovused Hoovuseid tekitavad tuuled, vee tiheduse erinevused, looded e tõusud ja mõõnad. Püsivad hoovused: passaat-tuulte poolt tekitatud pinnahoovused: · Põhja-passaathoovus · Lõunapassaathoovus · nende vahel ekvatoriaalne hoovus Perioodilised hoovused: mussoon-tuulte poolt tekitatud. · Pinnahoovused; · Süvavee-hoovused (näit. India ookeanis: talvel maalt mere suunas, suvel merelt maale). Upwellingud tekivad kohtades, kus kohtuvad erinevad hoovused. 7 5. Raku füsioloogiline seisund Primaarproduktsioon sõltub raku füsioloogilisest seisundist: nooremad rakud on produktiivsemad
annaabi.ee 
