aeglaselt ja rahulikult. Meloodia oli ühtlane, kuid üks moment muutus väga rõõmsameelseks ja elavaks. Kiire meloodia meenutas jälitamist. Teose lõpp oli väga järsk. Edasi kõlasid Leo Brouweri sonaadid. Esimesena kuulasime II Sarabanda de Scriabin. Teos algas väga aeglaselt. Hiljem lisandusid kõvemad löögid. Meloodia oli peaaegu muutumatu ja kurb. See muusikapala mulle eriti ei meeldinud, kuna oli liiga veniv ja nukker. Järgmisena kuulasime Leo Brouweri sonaadi III La Toccata de Pasquini. See teos meeldis tunduvalt rohkem, kui eelmine. Algus oli väga kiire ja meloodiline, lisandusid ka mõned jõulised noodid. Aeg ajalt muutus mäng nii kiireks, et me ei kujutanud ette, kuidas nii mängida võib. Lõpu poole hakkas teos aeglustuma ning mäng muutus vaevalt kuuldavaks, siis hakkas järjest hoogsaks minema. Lõpp oli väga järsk. See oli esimese osa viimane teos, millele järgnes vaheaeg.Vaheaeg venis, tahtsime juba kuulata järgmist esinejat
Lisaks nendele komponeeris Händel Ruspolile veel oratooriumi "La Resurrezione" ja kolm ladinakeelset motetti.Peale Rooma ja Firenze jõudis Händel nelja aasta jooksul käia ka Veneetsias ja Napolis. Itaalias oldud aastad olid Händeli karjääri jaoks otsustavad: Itaalia oli koos Prantsusmaaga Euroopa kultuuri keskpunkt. Siin kohtus ta kõikide tuntud itaalia heliloojatega: Alessandro ja Domenico Scarlatti, Antonio Cladara, Arcangelo Corelli, Bernardo Pasquini, Antonio Lotti, Quirino Gasparini, Antonio Vivaldi, Tomaso Albinoni ning Giacomo Antonio Pertiga. Mitme teosega, nagu ooper "Agrippina" ja oratoorium "La Resurrezione", saavutas ta erakordse edu. Händel saabus Itaaliasse andeka, aga toore heliloojana ning lahkus sealt viimistletud ja suure oskustepagasiga kunstnikuna. Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline helikeel. Itaalia-perioodil kasutas
Lisaks nendele komponeeris Händel Ruspolile veel oratooriumi "La Resurrezione" ja kolm ladinakeelset motetti. Peale Rooma ja Firenze jõudis Händel nelja aasta jooksul käia ka Veneetsias ja Napolis. Itaalias oldud aastad olid Händeli karjääri jaoks otsustavad: Itaalia oli koos Prantsusmaaga Euroopa kultuuri keskpunkt. Siin kohtus ta kõikide tuntud itaalia heliloojatega: Alessandro ja Domenico Scarlatti, Antonio Caldara, Arcangelo Corelli, Bernardo Pasquini, Antonio Lotti, Quirino Gasparini, Antonio Vivaldi, Tomaso Albinoni ning Giacomo Antonio Pertiga. Mitme teosega, nagu ooper "Agrippina" ja oratoorium "La Resurrezione", saavutas ta erakordse edu.[8] Händel saabus Itaaliasse andeka, aga toore heliloojana ning lahkus sealt viimistletud ja suure oskustepagasiga kunstnikuna. Peamiselt Alessandro Scarlatti kantaatide ja ooperite eeskujul kujunes välja tema meloodiline helikeel. Itaalia-perioodil kasutas ta veidi julgemalt dissonantse, millest ta
annaabi.ee 
