docstxt/12001426842.txt
docstxt/12001425012.txt
VARIANT A 1. Millised järgmistest muutujanimedest on lubatud, millised mitte? Kui ei ole lubatud, siis miks? (4 p) kolmnurga külg 3nurgakylg Kylg külg 2. Millist tüüpi muutujatele (integer, real, char) saab omistada alljärgnevad väärtused? Kui väärtust ei saa omistada ühelegi muutujale, siis põhjenda, miks. (8 p) 16 a abc 1,6 5 @ õ 12.4 3. Kuidas näeksid Pascalis välja järgmised loogikatehted? (A, B ja C on tüüpi integer). (2 p) A on väiksem kui 30, B on suurem kui 15 ja C ei võrdu 0-ga. B on suurem kui 6 ja väiksem kui 10 või A on suurem kui 10 4. Kuidas näeksid Pascalis välja järgmised omistustehted? (6 p) a = 3x 2 a=5 x x -3 + 2 a= y a = e3x a = x 2 - 12 d = a2 + b2 5. Leia programmi lähtekoodist vead. (5 p) programm kolmarvu2; var a, c: integer; begin
(* vahele, aga inimene saab nii programmi sisse märkusi teha. *) var nimi : string; vanus, aasta : integer; begin write('Tere, mina olen Pascal. Mis Sinu nimi on? '); readln(nimi); write('Väga tore, ' , nimi , '. Aga kui vana Sa oled?'); readln(vanus); aasta := 1995 - vanus; writeln(nimi, ', Sa oled sündinud ' , aasta, ' . aastal.'); writeln('Head aega!'); end. Programmis kasutatakse kolme muutujat - nimi, vanus,aasta. Kõik muutujad tuleb deklareerida - määrata nende tüüp. Standardses Pascalis esinevad sagedamini järgmised andmetüübid: ·integer - täisarv (-32 768 - 32 767) ·real - reaalarv (ca +/- 1040) ·string - tekst (kuni 255 märki) NB! Tegelikult ei kuulu päris standardisse, aga enamik versioone toetab ka seda tüüpi. ·char - märk (1 suvaline täht, sümbol vms) Mõned programmis esinevad tegevused: Ekraanile väljastamine - write, writeln a) teksti väljastamine - write ('soovitav tekst'); b) muutuja väärtuse väljastamine - write (muutuja nimi);
IF n = 0 THEN Fakt := 1 IF n = 0 THEN Fakt := 1 a := n - 1 vôi Fakt := n * Fakt(n - 1) b := Fakt(a) Fakt := n * b Neil algoritmidel on môte, kui loeme Fakt'i esinemist omistuse vasakul poolel täitmise lôpetamiseks (ei pruugi tähendada algoritmi täielikku lôppu) ja paremal poolel (algo- ritmis alla kriipsutatud) rekursiivse täitmise uuestialustamiseks. Rekursiivne alamprogramm on rekursiivse algoritmi esitus konkreetses keeles, meil Turbo Pascalis. Faktoriaalfunktsiooni vôime kirja panna väga lihtsana: FUNCTION Fakt(N: Byte): Longint; BEGIN IF N = 0 THEN BEGIN Fakt := 1; Exit; END; Fakt := N * Fakt(N - 1); END; {Fakt} Järgneva analüüsi huvides on siiski otstarbekas kirjutada see funktsioon vähem kompaktsena. Näide. Esitame n! arvutamise rekursiivse funktsiooni sellisena, kus vahetulemid N - 1 ja Fakt(N - 1) omistatakse abimuutujatele A ja B:
mungaseisusesse, säilitades liikumisvabaduse ja korteri Pariisis. Ta keeldus maitsvatest ja rikkalikest toidukordadest kuigi ta nõrk tervis oleks seda vajanud. Ta tundis siiralt kaasa vaestele ja jagas neile kõike mida sai. Seda aega nimetatakse Pascali ,,teiseks pöördumiseks". Sellest hoolimatta on järgnevad aastad Pascali elus väga viljakad. Filosoofia vallas olid need aastad palju viljakamad kui kõik eelnevad aastad kokku, mõned ütlevad et Port Royal tappis Pascalis teadlase, kuigi ta ei loobunud ka sel perioodil täielikult teadustööst. Peale sellist loomingulist kõrgaega Pascal haigestus 1659 aastal. Sellest hoolimatta ei loobunud ta askeesist, ta keeldus täisväärtuslikust toidust kuigi vajas seda väga. Tõelise ,,patukahetsejana" kandis ta ihul ogalist vööd , millega ta tegi endale valu kui tundis et on unustanud jumala teenimise. 1661 aasta sügisel suri Pascali õde Jaqueline, armastatud õe surm nõrgestas Pascali niigi
KUILÕPP Midagi on nendel programmidel siiski sisuliselt erinevat. Programmi töö tulemuses see ei kajastu, kuid kui vaadata tehtava töö hulka ehk täidetavate lausete hulka, siis näeme, et kui esimeses näites valib kasutaja variandi 1, siis rohkem muutuja N väärtust ei kontrollita. Teises näites aga toimub kontroll veel ka siis, kui esimese variandi tegevused on juba täidetud. Sama funktsionaalsusega programmi võib kirjutada kõigis meie poolt vaadeldavates keeltes - Pascalis, C's ja QBasicus. SUUNAMISLAUSE SUUNAMISLAUSE on käsk, millega suunatakse programmi täitmine suunamislausega defineeritud punkti. Veel kümmekond aastat tagasi oli suunamislause väga laialdaselt kasutusel. Programmeerimiskeelte Fortran ja Basic varasemates versioonides oli see kohati asendamatu. Tänapäeva keeltesse on see jäänud pigem vanade programmidega ühilduvuse tagamise mõttes, sest on võimalik kirjutada programme ilma suunamislauset üldse kasutamata. Siiski on meie
vabastada nende jaoks hõivatud mälu. Selle jaoks on olemas vastavad protseduurid. Keeles Pascal on nendeks: procedure FreeMem(var P: Pointer; Suurus: Word); procedure Dispose(var P: Pointer ); FreeMem vabastab GetMem'iga hõivatud mälu, kusjuures arv 'Suurus' peab olema sama, ja Dispose vabastab protseduuriga New hõivatud mälu. Keeles C on mälu vabastamiseks funktsioon FREE: void free(void *viit); Vaatame siinkohal samasisulisi näiteprogramme nii Pascalis kui ka C-s, kus toimub mälu hõivamine ja vabastamine. Ü l e s a n n e: Sisestada üks rida teksti ja leida reas olevate tühikute arv. Program N8_2_P; Var S : ^String; { viitmuutuja } i, n : Integer; begin Writeln('Palun sisesta üks rida teksti:'); GetMem(S, 81); { küsime 81 baiti mälu } Readln(S^); { kasutades viita loeme sellesse mällu sisestatava rea }
annaabi.ee 
