purustas K.Lachmannilt pärineva õpetuse ,,Nibelungide laulust" kui kahekümne üksiklaulu kompilatsioonist. Kas me teame ka midagi täpsemat eepose loojast või tekkeajast? Mõistagi on eepost püütud siduda peaaegu kõigi väljapaistvate keskaja saksa poeetidega. Eepose hoolikas analüüs näitab, et autor on eriti kodus Passaus, sellal kui ta teadmised põhjapoolsete alade geograafiast on tagasioidlikud. Mõnede ühtelangevate fraaside ja nimede järgi ,,Nibelungide laulus" ja ,,Parzivalis" on eeposte tekkeajaks dateeritud ajavahemik 1198-1204. Autoris aga nähakse Passau piiskop Wolfgeri kaaskondlast. Rohkem vaidlusi on tekkitanud autori sotsiaalne seisund ja haridus. L.Heusleriga oldi ühel arvamisel, et eepose looja on Spiilmann. Heusler möönis, et tavaliselt haritum, lugenud ja kirjaoskaja, ning põhjendas oma väidet, näitades, et autor pole päris kodus õukondlik- rüütelikkus miljöös. Boor, vastupidi, kinnitab, et ,,Nibelungide " autor on õukondliku
detailitruult ei olnud vahepeal muutunud- see oli tema jaoks romantilise kirgastumise realistlik eeltingimus. Kõrvalekaldumisi oma ettekujutustest ei lasknud Ludwig läbi. Eluruumid pidid vastama kuni pisima detailini tema maitsele ja vajadustele. Ludwigit haarasid lunastusmõtted. Mida enam ta ennast pattulangenuna kujutles, seda enam igatses ta Messia järele. Kuna ta usk Kristusesse oli nõrgenenud, otsis ta uut õnnistegijat ja uskus olevat selle leidnud Parzivalis. Releigioon ja kunst said tema jaoks uheks. Selleski osas jäi Ludwig, kes ihkas olevikust tagasi möödanikku oma aja, pseudoreligioonide ajastu vangiks. Ludwig tahtis igale poole ehitada losse, mistõttu hakkas ta rahast puudu tulema. Harmooniale saksa rahvaga ei omistanud Ludwig II mitte mingisugust tähtsust, aga ka mitte harmooniale prantsuse rahvaga, nagu saksa natsionalistid talle ette heitsid.
annaabi.ee 
