Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust. Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee. - Magnotsellulaarsed – suuremad, vähem heleduse muutus – liikumine (kepikeste info) - Parvotsellulaarsed – väiksemad, arvukamad – värvid (kolvikeste info) Pimenägemine V1 (primaarne nägemiskorteks) vigastusel (kui silmad ja muud nägemisteed OK). Primaarsest nägemiskorteksist MIS ja KUS teed. - Dorsaalne – ülevalt „kus“ tee - Ventraalne – alt „mis“ tee Nägemise areng ja spetsiaalne ajuala nägude jaoks
taju täpsus – tajutava objekti ja tajukujutuse kattuvus Nägemisillusioonid: - on moonutatud, ebaõige taju. Moonutused tekivad joonte ja kujundite omavaheliste suhete ja meie varasemate kogemuste tõttu. Ponzo illusioon, Müller-Lyeri illusioon, Horisontaal-vertikaalne illusioon, Kahe ruudu illusioon, Siseruudu illusioon Ebbinghausi illusioon, Kuubi nurga illusioon, Trepi illusioon, Värvitriibu illusioon, Ehrensteini illusioon Parvotsellulaarne juhtetee – peamiselt värv ja detailid. Mangotsellulaarne juhtetee – liikumine Ümbritsevate objektide tajumisel on tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutusel. Skeemi aktivatsiooni mudel: Norman & Shallice (1986): täis-ja poolautomaatsed protsessid. I Skeemide (organiseeritud plaanide) kontrollitavad täisautomaatsed protsessid II Skeemide vaheliste konfliktide lahendamiseks poolautomaatsed (mitte tahtlikult juhitud) protsessid
annaabi.ee 
