Nakatumine toimub aerogeenselt või alimentaarselt. Viirus levib ka vertikaalselt läbi platsenta ja nakatab embrüoid. · Eksperimentaalselt võib sigu nakatada intravenoosselt ja intramuskulaarselt. · 15 päeva pärast emise nakatumist tekivad loodetel kahjustused. · Sigimishäired tekivad juhul, kui emis nakatub tiinuse esimesel poolel, kui viirus nakatab embrüoid tiinuse 3670 päeval, siis looted hukuvad ja mumifitseeruvad. Sigade parvonakkusele on iseloomulikud kolm vormi: · sigimishäired tekivad kliiniliselt tervetel loomadel; · sigimishäired varem nakatunud karjas; · sporaadilised haigusjuhud nakatunud karjas. · Sigimishäired tekivad haigusele vastuvõtlikel emistel, kui nad nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Nakatumine tiinuse lõpul ei kahjusta looteid. · Kliinilised muutused on varieeruvad. Looted resorbeeruvad juhul, kui emis nakatub tiinuse algul. Loodete mumifitseerumine
Haiged sead eritavad viirust tupenõrega ja spermaga. Nakatumine toimub aerogeenselt või alimentaarselt. Viirus levib ka vertikaalselt läbi platsenta ja nakatab embrüoid. Eksperimentaalselt võib sigu nakatada intravenoosselt ja intramuskulaarselt. 15 päeva pärast emise nakatumist tekivad loodetel kahjustused. Sigimishäired tekivad juhul, kui emis nakatub tiinuse esimesel poolel, kui viirus nakatab embrüoid tiinuse 36–70 päeval, siis looted hukuvad ja mumifitseeruvad. Sigade parvonakkusele on iseloomulikud kolm vormi: sigimishäired tekivad kliiniliselt tervetel loomadel; sigimishäired varem nakatunud karjas; sporaadilised haigusjuhud nakatunud karjas. Sigimishäired tekivad haigusele vastuvõtlikel emistel, kui nad nakatuvad tiinuse esimesel poolel. Nakatumine tiinuse lõpul ei kahjusta looteid. Kliinilised muutused on varieeruvad. Looted resorbeeruvad juhul, kui emis nakatub tiinuse algul. Loodete mumifitseerumine toimub ajal, kui lootel on kujunenud skelett