Rahaühik Rootsi kroon on Rootsi rahaühik. Selle valuutakood on SEK ning lühendatud vorm kr. Kroon jaguneb 100 ööriks (öre). Kroon võeti kasutusele riigitaalri asemele Skandinaavia rahaliidu .Vastavalt lepingule käibis Rootsis, Taanis ja Norras sama raha. Rahaliit lagunes Esimeses maailmasõjas, ent kõik kolm riiki otsustasid säilitada rahaühiku nime. Transport Rootsis on võimalik reisida parvlaevaga(suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink); lennukiga(nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air, FlyBe ja Ryanair); autoga(Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4,30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514 576 veoautot ja 13 407 bussi); rongiga(Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km). LINNAD.
Siis simuleeritakse vigastuse tekkimist ning jälgitakse iga poole sekundi järel sissevoolanud vee hulka, kiirust ja suunda. Esimese stsenaariumi aluseks valiti JAIC'i versioon valitsuskomisjoni ametlik selgitus. De Kat sisestas FREDYN'i tarkvaraga töötlemiseks kolmepoolse komisjoni aruandest pärit arvandmed. Ta sisestas ka selle olukorra andmed, kus laeva vöörivärav avanes, nõnda et pääsuks autotekile tekkis 10 ruutmeetri suurune avaus. Uuriti, mis oleks parvlaevaga juhtunud kahes eri situatsioonis. Esmalt lähtuti sellest, et laev liikus aruandes mainitud 15- sõlmese kiirusega. Niisugusel juhul vajus see üha rohkem kaldu, kuid ei uppunud. Edasi püüti selgusele jõuda, mis oleks juhtunud triiviva parvlaevaga. Tulemus oli sama üha suurenev külgkalle, kuid laev oleks jäänud pinnale. JAIC'i andmete põhjal ,,oli täiesti võimatu jõuda järeldusele, mida nad [JAIC] laeva kohta väitsid," ütles de Kat. ,,Meil ei õnnestunud seda põhja lasta
Soome. Palju külastatakse Soome põhja osas asuvat lapimaad kesksuvisel pööripäeval, mil päike ei looju. Soome suurlinnad meelitavad turiste puhkamise ja lõbutsemise eesmärkidel. Soome loodus ja arvukad kämpingud (mökkid) kutsuvad inimesi loodust nautima. Soomel on eeldused saada heaks turismimaaks tänu arenenud teedevõrgule ja arvukatele majutuskohtadele. Seal on palju vabaaja veetmis võimalusi. Turism moodustab 2,4 % Soome SKT'st. Eestist on võimalik Soome minna parvlaevaga Tallinnast või lennukiga. 12. KASUTATUD ALLIKAD 1) http://www3.weforum.org/docs/CSI/2012-13/Finland.pdf 2) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fi.html 3) http://www.heritage.org/index/country/finland 4) http://www.transparency.org/cpi2011/results/ 5) http://www.weforum.org/issues/global-competitiveness 6) http://et.wikipedia.org/wiki/Majanduskoost %C3%B6%C3%B6_ja_Arengu_Organisatsioon 7) http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Finland 8) http://en.wikipedia
annaabi.ee 
