Köstrit aga ei tulnud. Nipernaadi saabus koos Joonaga. Neid peeti köstriks ja tema abiliseks. Nipernaadi asus tema auks jutlust pidama. Ristis ka lapse ja pidas jutlust noorpaarile. Saabus kellamees Aado Särn ja teatas, et Paasoru uus köster ei saa Terikeste külla tulla, sest oli varem Veriojale kutsutud. Köster oli lubanud pühapäeval tulla. Joobes rahvas läks segadusse, tekkisid kaklused. Hakati Toomast otsima. Toomas oli aga Maarja Meltsiga laudas ja jäi tema peigemehele Toomas Parvile vahele. Toomas Parvi lubas Maarja Meltsile, et pulmi ei tule. Nipernaadi põgenes. Kadri Parvile meeldis, kuidas Joona laulis ja tahtis, et too tema juurde jääks. Kaks svidrilindu paabukest. Toomas jõudis vaesesse tallu, kus oli mitu last. Ta tegi seal tööd. Valetas, et on rikas ja läheduses asub tema talu. Väitis, et puhkab talutöödest ja reisib. Asus peretütre Katiga oma väidetava talu poole teele. Toomas oli tusaseks muutunud. Ta hakkas kahetsema, et oli valetanud.
lõhkeseadeldisi ning korraldab plahvatusi, mille peale nad mõlemad peavad Maardlast põgenema. Nad satuvad külla, kus ühel perenaisel, Kadri Parvil on seitsmekümnes juubel ning lisaks sellele on ka naise poja pulm ning naabrimehe pojapoja ristimine. Kõik ootavad pikisilmi köstrit ning arvavad, et Toomas Nipernaadi ongi köster ja Taavet Joona ta abiline. Nipernaadi läheb mänguga kaasa, kuna seal saab hästi süüa, peab jutluse Kadri Parvile, ristib lapse ja ütleb mõned sõnad noorpaarile. Pettuse välja tulles suudab Nipernaadi jälle põgeneda. Suve lõpu poole kohtab ta vaest tüdrukut Katit, kellele ta ütleb, et on rikas taluperemees. Nad jõudsid ühte tallu, mida mees väidab enda oma olevat. Kati aga tahab abielluda Nipernaadiga sellepärast, et tol on suur kari, mitte nii väga mehe enda pärast. Seal oli aga talu päris peremees, vanapoiss Jaak, kes sel ajal ei saanud üht pulli laadal maha müüa ning kuna ta oli