kaudu liikuvast Venemaa (eelkõige Novgorodi ja Pihkva) transiitkaubandusest. Laevatee rajamise kavatsust tõestab 1688. aastal. Pärnu magistraadi leping jõe puhastamise kohta Pärnust kuni Viljandini.Veetee rajamiset olid eluliselt huvitatud eelkõige Pärnu ja Tartu kaupmehed, kes olid kaotanud oma senise kaubandusliku tähtsuse Riias ja Narvas. Pärnu jõge ja tema harujõgesid kasutati aastasadu ka palgiparvetamiseks ning seetõttu olid kõik mineviku saeveskid. Et parvetamisega seoses ujus vee peal päris palju raha ei saanud lasta sel omasoodu ja isevoolu toimida, vaid igal aastal moodustati parvetuskomisjon ja määrati vastutajad. 3 PILDIL: Aurulaev poolenisti uputatuna Pärnu muulide vahel. Kasutatud materjal: http://www.slideshare.net/pihlakas/prnu-jgi http://aerling.blogspot.com/2010/07/kuidas-ilmasodade-ajal-parnu-joge.html http://et.wikipedia
kogu põhjapoolkeral, ligi 30% levib Euraasias või levivad Lääne-Euroopast kuni Siberini.16% veetaimedest on levinud inimese abil nii paljudesse suundadesse, et mõnikord polegi selge, kus on nende algkodu (kalmus, vesi- kirburohi). Taimi, mille levikuala piirdub ainult Euroopaga, on Eesti vetes ainult 5%. Kitsast levikuala tingivad näiteks taime rasked eosed (lahnarohul), rasked seemned (vesikarikas). Peamised levitajad on veelinnud, inimene levitab taimi peamiselt laevatamise ja parvetamisega. Looduslikku magevee taimkonda tuleb pidada vanemaks kui ümbritsevat maismaa taimkonda. Meie järvede taimestiku algust arvestatakse10 000 a tagasi (soe allerödi periood), taimed olid esimesed sisserändajad jääserva vahetuis jälgedes, samal ajal oli maismaataimestik veel üsna arktilist laadi. Ühtlasi tuleb veesiseseid taimekooslusi lugeda ajalooliselt vanemaiks kui kaldavees kasvavaid. Viimased said sisse rännata alles hiljem kui kliima oli
annaabi.ee 
