aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral seotud 4 mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga hõivatud oma parunessiga. Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise tõttu sulas ära tuli ka Vanapagan ning keeras Hansu kaela kahekorra. Liina tahtis teha enesetappu, kuid teda peatasid Imbi ja Ärni. Lugu lõppes sellega, et Rehepapp ootas pimedas metsas lõke
Hans, keda omakorda armastas tüdruk nimega Liina. Liinal oli aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral seotud mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga hõivatud oma parunessiga. Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise tõttu sulas ära tuli ka Vanapagan ning keeras Hansu kaela kahekorra. Liina tahtis teha enesetappu, kuid teda peatasid Imbi ja Ärni. Lugu lõppes sellega, et Rehepapp ootas pimedas metsas lõke ääres Vanapaganat ning kui teine
Hans, keda omakorda armastas tüdruk nimega Liina. Liinal oli aga mure. Tema isa, Räägu Rein, oli Liina väljavalitu valiku vastu, kuna Rein vihkas kõike mis oli vähemalgi määral seotud mõisaga. Rein tahtis et Liina abielluks Õuna Endeliga, kes Reinu sõnade järgi oli hea ja otsene eesti mees. Endel olia aga Liina jaoks tavaline harimatu mats kes muud ei oskanud kui ainult ropendada ja juua. Hans aga ei teadnud Liinast suurt midagi, kuna ta oli liiga hõivatud oma parunessiga. Kahjuks lõppes lugu Hansu ja Liina jaoks väga kurvalt. Nimelt ka Hans tegi endale kratti. Ainult ta tegi selle lumest ning hingederaamatusse tilgutas Vanapagan tema verd isiklikult kuna oli väga pahas tujus ning niipea kui Hansu kratt ilma soojenemise tõttu sulas ära tuli ka Vanapagan ning keeras Hansu kaela kahekorra. Liina tahtis teha enesetappu, kuid teda peatasid Imbi ja Ärni. Lugu lõppes sellega, et Rehepapp ootas pimedas metsas lõke ääres Vanapaganat ning kui teine
Toimus kohtumõistmine. "Me otsime Charlotte Backsoni," vastas Athos, "keda nimetati algul krahvinna de La Fére'iks, edasi leedi Winteriks, Scheffieldi parunessiks." D'Artagnan süüdistas Charlotte Constance Bonacieuxi mürgitamises, enda tapimis katsetes ja õhutamises krahv de Wardesi tapma. Parun mõistis mileedi Buckinghami hetsogi tapmises, krahv Winteri venna mürgitamises süüdi. Athos süüdistas naist petmises. Punase mantliga mees jutustas, kuidas on tema parunessiga seotud. "See noor neiu oli kunagi noor tütarlaps, niisama kaunis kui praegu. Ta oli nunnaks Templemari benediktiinide k.loostris. Kloostri kirikus pidas jumalateenistusi noor heasüdamlik ja usklik preester. Nunn otsustas ta võrgutada, ja see tal õnnestuski -- ta oleks võrgutanud isegi pühaku...Kaheksa päeva hiljem oli ta võrgutanud vangivalvuri poja ja põgenes. Noor preester mõisteti kümneks aastaks raudu ja häbimärgistamisele
annaabi.ee 
