pillimeestest. Ta oli kirjutanud ka orkestratsiooniõpiku, mida hiljem täiendas Rihard Strauss, seega mis pani aluse 20saj orkestri käsitlusele. Tähtsamad teosed: Programmilised sümfooniad: Fantastiline, Hariot, Itaalias: Romeo ja Julia; Koori ja vokaal solistidega ooperid. Troojalased, Peatrice ja Penedict, Vokaalsümfoonia suurvormid Fausti needmine; Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875) Tema isa kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks ka komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnistatud lauluõpetaja. 9a võeti Georges vastu muusika konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ta ihaldatud ,,Rooma preemia" ning veetis järgnevad 3a Itaalias.
vioola soolopartii loodud Paganinile), ,,Romeo ja Julia"(koori ja vokaalsolistidega), ooperid ,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid-oratooriumid ,,Fausti needmine", ,, Kristuse lapsepõlv", ,,Reekviem", ,,Te Deum". Berlioz ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet(1838-1875) on Prantsuse helilooja. Bizet isa, kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja ema õde tunnustatud lauluõpetaja. Nii kasvas noor Bizet muusikalises õhkkonnas ja tulemused ei lasknud kaua oodata-9a-selt võeti ta vastu Pariisi konservatooriumi. Seal õppis ta klaverimängu(temast sai suurepärane pianist)ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857.a võitis ta ka ihaldusväärse Rooma preemia ning veetis järgnevad 3a Itaalias