võsataimestikku, mis on üldjuhul 1,5-3,5 m kõrge ja kus kasvavad suures osas kõvalehised igihaljad liigid nagu iilekstamm (Quercus ilex), harilik maasikapuu (Arbutus unedo), kreeka maasikapuu (A. andrachne), loorberipuu (Laurus nobilis), harilik mürt (Myrtus communis), puis-eerika (Erica arborea), mastiksipistaatsia (Pistacia lentiscus), laialehine fillüüria (Phillyrea latifolia), jne. Makiis leidub ka lehtpõõsaid nagu euroopa juudapuu (Cercis siliquastrum), harilik parukapuu (Cotinus coggygria), euroopa humalpöök (Ostrya carpinifolia) ja õlipistaatsia (Pistacia terebinthus). Phrygana ehk früügana. Termin "früügana" tähistab avatud põõsastikku, kus kasvavad valdavalt madalad, padjakujulised, lõhnavad, ogalised või hallilehised kääbuspõõsad. Früügana alasid on saartel ja sagedaste suurte tulekahjude tõttu kahjustatud igihaljaste laialehiste metsade aladel, kus valdavad liigid on kiviroosik (Cistus sp
Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- ilusa sügisvärviga pargipuu Puu võra- Lehed- paaritusulgjad, liitlehed Õied- väikesed, kollakasrohelised, kännastes, pööristes Viljad- tume kerajas, luuvili 5 üheseemnelise kiviga HUMALAPUU Ptelea Mullastik- vähenõudlik Niiskus- põuakindel Valgus- Haljastusväärtus- ilusa sügisvärviga Puu võra- Lehed- vahelduvad, kolmetised, liitlehtedega Õied- väikesed, neljatised kuni viietised, kännastes Viljad- lamedad, meenutavad jalakaliste vilju PARUKAPUU Cotinus Mullastik- aluseline Niiskus- kuivust taluv Valgus- päikesepaisteline Haljastusväärtus- sobib üksikasetuses, kuna dekoratiivsed viljad ja sügislehestik Puu võra- Lehed- heitlehised, vahelduvad liitlehed Õied- kollased, tipmistes pööristes Viljad- väikesed, kuivad luuviljad ÄÄDIKAPUU E. SUMAHH E. MÜRGIPUU Rhus typhina Mullastik- vähenõudlik Niiskus- põuakindlad Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivne sügisvärv, sobib üksikult Puu võra- Lehed- liitlehed